Vene laat käib kokku Haapsalu vaimuga, milles on tolerantsust ja leebust. Haapsalu vene ja eesti kogukonda iseloomustab hea ja tihe läbisaamine, leiab kirjanik Aidi Vallik.
Haapsalu vanalinnas peetud vene laat on põhjustanud hulga nii– ja naasuguseid arvamusavaldusi. Iseenesest ei tohiks see ju üllatada. Kui algust tehakse mingi erakordse asjaga, siis kindlasti on võimalik suhtuda sellesse mitmeti, ja suhtutaksegi, igaüks oma veendumuste, isiklike väärtushinnangute ja arusaamade kohaselt. Siiski rabas mind natuke, et leidus nii palju selle ürituse hukkamõistjaid.
Veel enam rabas mind, et hukkamõistu pälvis just vene laada idee iseenesest. Tõlkija Hanna Miller nägi selles eelkõige maotut pugemist talvistele vene turistidele. Mõni marurahvuslikult meelestatud eestlane pani pahaks, et Eesti linnas üleüldse mingit vene teemat aetakse. Ma olen kaugel sellest, et sildistada selliseid arvamusi ksenofoobseteks, kuid midagi näitavad need ju meie rahva kohta siiski.
Olen varemgi kirjutanud, et Haapsalu genius loci’t — koha vaimu — iseloomustab muude heade näitajate hulgas ka üsna suur tolerantsus, leebus, omapärade väärtustamine ja sallivus erinevuste suhtes. Sellepärast suhtlevad omavahel meelsasti ka meie eesti– ja venekeelne kogukond, see kontakt ja loomulik sulandumine on palju sügavam ning toimivam kui enamikus Eesti suuremais linnades.
On sulandunud sõpruskonnad, vastastikune läbikäimine, mõistmine ja koostöö, mis teeb võimalikuks selle, et kõik meie erikeelsed ja omakultuursed grupid kogukonda ja kogukonna elu tervikuna rikastavad ja arendavad.
Algusest peale tundus mulle vene laada mõte erakordselt hea, ja mitte ainult selle pärast, et see asetab Haapsalu vene kogukonna rambivalgusesse ja annab võimaluse kõigeks selleks toredaks, mida eelmises lõigus kirjeldasin. Peale ühise rõõmu, Haapsalu vanalinna talvise elavdamise ja muude emotsionaalsete või integratsiooniliste väärtuste on Haapsalus loodetavasti traditsiooniks muutuval vene laadal ka palju praktilist mõtet!
Nimelt on jaanuari algus üle terve Eesti sündmustevaene aeg. Etendusasutused põevad jõulupohmelust, pühadeprogrammid on lõppenud. Kolmekuningapäeva eel Haapsalus peetav suur vene laat koos huvitava meelelahutusprogrammiga võiks nõnda kohapeale meelitada inimesi üle terve Eesti. Eriti meie vene inimesi — sest just nii, nagu meie soovime enne jõulupühi aega veeta, meelt lahutada ning sisseoste sooritada rõõmsal ja pidulikul jõululaadal, nii sooviksid seda ehk ka kümned tuhanded need, kes oma jõule peavad vana kalendri ja õigeusu tavade vaimus.
Jaanuari alguses oleksid usutavasti siia kauplema tulemas nii Peipsi sibulakasvatajad kui ka Iisaku kindakudujad, rääkimata muist käsitööpakkujaist üle Eesti. On ju laadakalender jaanuaris üldjuhul täiesti tühi. See oleks Haapsalu võimalus tõmmata üheks või ehk ka kaheks päevaks siia kokku kaalukas hulk rahvast — ostjaid ja müüjaid —, tähelepanu linnale, meie jääspordivõimalustele ja spaadele.
Vene–teema sellisel suurel üritusel oleks just see kirss tordi peal, mis annab üritusele näo, omapära ja ligitõmbavuse, sest see on nii uudne, huvitav ja ekspluateerimata. Miks mitte karud, aga igal juhul ohtrasti vene folkloori, kostüüme ja vaatemängulisust, ka troikasõit lumisel Promenaadil ei teeks paha. Kindlasti on vanal vene kultuuril välja käia ka palju niisugust, mille peale ma praegu ei tulegi.
Mina näen Haapsalu vene laadal pööraselt suurt perspektiivi ja selle traditsiooniks muutmises ning laiendamises olulist võimalust terve Haapsalu linn talveunest üles äratada. Üldse mitte ainult Venemaalt saabunud aastavahetusturistide pärast, vaid meie linna enda vaimse ja materiaalse tervise pärast. Ühinemis–, andmis– ja saamisrõõmu pärast, sest selle üritusega oleks meil tõesti palju pakkuda inimestele kogu Eestist.
Ah jaa, ja Hanna Milleri väljapakutud rannarahva laat on Eestis juba kasutusel. Viimsis korraldab rannarahva laata seal asuv Rannarahva muuseum, ja see on ka üks tore koht ja armas üritus. Ainult et meie oleksime oma vene laadaga palju, palju mastaapsemad, omapärasemad ja ligitõmbavamad.
Aidi Vallik,
kolumnist
See pr.Valliku jutt on küll kirjutatud väga põhjendatult ja tasakaalukalt .Ka meiega koos elavatel venelastel peab olema võimalus oma toredaid üritusi teha. Ja eelnev laadaidee kaaperadmise katse teiselt nn. ajakirjanikult (teha tulevikus samal ajal samas kohas mingit rannaeestlaste päeva) on küll haruldaselt hale. Loodan,et ka tuleval aastal toimub laat samamoodi samas kohas.
Vara tööle, hilja voodi, Nõnda jõukus majja toodi, Kunagi kui eesti sugu, Aususest veel pidas lugu. Nüüd on hoopis muutund ajad, Vaid survehoobe, võimu vajad, Sest riigiamet rikkust toob, Ja rahva vara omaks loob. Kui suurim konn sa väikses tiigis, Või võimutipus Eesti riigis, Siis mõjutada palju jõuad, Pööbel pidagu vaid lõuad. Meil riiklik kord on kleptokraatia, Ja võimumees on kasu saaja, Raha mersuks rahva kukrust, Ei pahaks tohi panna luksust! Kes selgeks õppind petuskeemid Või pärinud on suli geenid, Sel häärberid ja uhked majad, Sel aktsiapakid, kaldarajad. Tulu riiulfirmast ja tankistist, Ära pelga nõuda pistist! Kui pangast kaobki rahva… Loe rohkem »