Sel nädalavahetusel loevad vaatlejad kokku Eesti rannikuvetes talvituvad veelinnud. Tegemist on rahvusvahelise seirega ja linde loendavad kogenud vaatlejad.
“Kõik võivad muidugi alati linde lugeda, aga praegu on veelinnuloendust igaühel suhteliselt raske teha,” rääkis Läänemaa linnuklubi juht Tarvo Valker. Ta selgitas, et siseveekogud on jääs ja linnud peatuvad mitme kilomeetri kaugusel rannast avamerel, seega nõuab loendus 40–60-kordse suurendusega vaatlustoru olemasolu ja ka head linnutundmisoskust.
Valker lisas, et ühtlase loenduskvaliteedi tagamiseks käivad samadel aladel juba kümneid aastaid samad inimesed.
Pea pool sajandit mitmel mandril kokku loetud veelindude loendusandmete võrdlus peegeldab seda, kuidas liigi maailmapopulatsioonil üldse läheb, aga ka seda, kuidas talvituvate veelindude koosseis kliima- ja jääolude muutustega seoses muutub.
Valkeri sõnul on muutused aastast aastasse selgesuunalised: näiteks on kühmnokk-luikede arvukus väga palju suurenenud, arktiliste liikide – näiteks auli – arvukus aga mitmeid kordi vähenenud.
Talvitusaladel on lindude kontsentratsioon haruldaselt suur – tihti näeb mõnekilomeetrisel rannikulõigul kümneid ja sadu tuhandeid linde. Tuulevaikse ilmaga on linde võimalik loendada 4–5 kilomeetri kauguselt.
“Loetakse ühes autoga ligipääsetavas kohas linnud ära ja sõidetakse edasi, siis mõne kilomeetri pärast väikest teed mööda jälle randa,” kirjeldas Valker loenduse käiku.
Kuna ka paljud siselahed on praegu jääs, jõuavad linnuvaatlejad kogu Eesti ranniku koos saartega ära katta.
Talvituvaid veelinde loendatakse Eestis juba aastast 1967. Tegemist on rahvusvahelise loendusega, mis toimub ühel ajal Euroopas, Aafrikas ja Aasias.
