Silt: linnud

[caption id="attachment_478602" align="alignnone" width="1920"] Hakipoeg. Foto: Mai-Liis Vikman[/caption] Haapsalu pere võttis juuni algul enda hoole alla vigastatud hakipoja ning aitas ta jalule. „Juuni alguses helistati mu isale, et ventilatsioonitorus on vigastatud lind,” ütles Mai-Liis Vikman. Tüdruku sõnul oli leitud hakipoeg väga väike ega olnud ise võimeline toitu leidma ja lendama. Vikmanid võtsid linnupoja enda hoole alla, hankisid talle magamiseks puuri ning toitsid teda niiske kassitoidu ja puuviljaga. Mai-Liis Vikmani sõnul meeldisid hakipojale eriti maasikad ja arbuus. Linnuvaatleja Tarvo Valker ütles, et hakid ongi kõigesööjad ja laia menüüga. Nüüd on hakipoeg juba suu

[caption id="attachment_474393" align="alignnone" width="500"] Rukkirääk. Foto: Vikipeedia / Richard Wesley[/caption] Ornitoloogiaühing kutsub üles loendama öölaulikuid, et koguda teavet öösel häälitsevate lindude arvukuse kohta. Peale ööbiku häälitsevad öösiti rukkirääk, põldvutt, täpikhuik, öösorr, ritsik- ja roolinnud. Linnuvaatleja Tarvo Valkeri sõnul võib neid kõiki kohata ka Läänemaal. „Põldvutt on haruldasem ja sõltub aastast,” märkis Valker. Loendama on oodatud need, kes tunnevad linde laulu järgi ja ei pelga öisel ajal ringi liikuda. Loendusperioode on kolm: 20.–31. mai, 1.–12. juuni ja 13.–24. juuni. Igal perioodil tuleks öölaulikuid määrata ja loendada üks kord kella 2

[caption id="attachment_422908" align="alignnone" width="1920"] Haned. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lihavõtte nädalavahetusel tehtud vaatluste põhjal märgati Eestis kokku 80 567 lindu 152 liigist, teatas Eesti ornitoloogiaühing. Vaatlusandmeid esitas 173 linnuhuvilist. Kõige arvukamad liigid olid tänavu suur-laukhani (31 770 isendit), metsvint (5796), valgepõsk-lagle (4702), kaelustuvi (1932) ja naerukajakas (1917). Vähem arvukate liikide hulka kuulusid näiteks lühinokk-hani, punakael-lagle ja kuninghahk, keda kohati vaid üksikute isenditena. Mullusel lihavõtte linnuvaatluspäevadel registreeriti linde 194 liigist, mis oli üsna tähelepanuväärne tulemus. Kõige sagedamini kohati toon

[caption id="attachment_468316" align="alignnone" width="1920"] Piiritaja. Foto: Sam Turley (rspb-images.com)[/caption] Tänavust aasta lindu piiritajat esmaspäeval Penijõel tutvustanud linnuökoloog Marko Mägi sõnul on lind selle poolest erakordne, et ta veedab suurema osa elust õhus – putukaid püüdes, paaritudes ja isegi magades. Piiritajat kiputakse segi ajama pääsukesega ning kui Mägi uuris publikult, kes võiks olla linnuriigist piiritaja lähimad sugulased, pakutigi kõigepealt pääsukest. Pääsuke on tõepoolest piiritaja sugulane, aga siiski väga kaugelt. Piiritaja kõige lähem sugulane on hoopis koolibri, keda küll meil Eestis ei kohta. Mägi sõnul sai piiritaja ja koolibri lähedane

[caption id="attachment_463660" align="alignnone" width="1920"] Foto Pille Saar[/caption] Talvituvate lindude lisatoitmine aitab neil külmaperioodi kergemini üle