Eesti teeb täna Luksemburgis Euroopa Liidu kalandusnõukogu istungil ettepaneku tõsta Läänemere kilukvooti 11% ja räimekvooti 15%.
„Teadlaste andmetel on kiluvarude seisund Läänemerel paranenud,” teatas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Britta Merisalu. „Ka Läänemere avaosa räimevaru on paremas seisus.”
Eesti jaoks on teema tähtis, sest viimastel aastatel on Eesti kalapüügivõimalusi kümnete protsentide võrra kärbitud, vahendas pressiesindaja.
Läbirääkimistel Eestit esindav keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus kinnitas, et Eesti on teinud teiste Läänemere riikidega tõsist eeltööd ja läheb läbirääkimistele ettepanekuga varasemate drastiliste kärbete asemel mitme kalaliigi puhul püügivõimalusi suurendada.
„Läbirääkimised ei tule kindlasti lihtsad, aga oleme suutnud kõik Läänemere äärsed riigid ühise ettepaneku taha koondada ja see annab suurema kindluse, et saavutame eelmiste aastatega võrreldes ka kokkuvõttes parema tulemuse. Kuna ka teaduslikud andmed kinnitavad, et kalade arvukus ja olukord on Läänemeres stabiilne, ei oleks järjekordne püügivõimaluste järsk lõikamine õigustatud,” selgitas Pentus-Rosimannus.
Sel aastal on Eesti kilu kalapüügikvoot 25 800 tonni. Räimel on see Läänemere avaosas 8810 tonni ja Liivi lahel 14 120 tonni.
Liivi lahe räime osas on Eesti ettepanek jätta kvoot selle aastaga samale tasemele.
Lõhe ja tursa püügikvoodite osas toetab Eesti püügiõiguse vähenemist. Soome lahe lõhekvoodi osas on ettepanek püügiõigus samaks jätta.
Turska võib Läänemere idaosas püüda 1519 tonni ja lääneosas 206 tonni. Soome lahes on lubatud püüda lõhet 1581 isendit ja Läänemere avaosas 2851 isendit.
