0

Haapsalu kultuurikeskuses saab tutvuda maakondade sümboolika kujunemisega

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Üks Läänemaa vapi kavandeid.
Üks Läänemaa vapi kavandeid.

Tänasest on Haapsalu kultuurikeskuse fuajees avatud riigiarhiivi näitus „Eesti maakondade lipud ja vapid“. 22-l pannool saab näha maakonnavappide esialgseid kavandeid ja kohati pööraseid ideid.

Näitus on siiani nähtav olnud riigiarhiivi kodulehel, esmakordselt saab nüüd näitust näha ja füüsiliselt.

Sel aastal saavad maakondade vapid 75-aastaseks. Vappide vajadus kerkis esmakordselt üles 1925. aastal. Veel 1923 oli valitsus Harju maakonnavalitsuse ettepanekule maakonna vapi ja pitseri kinnitamise kohta vastanud lühidalt, et „pole ette nähtud“. Vappide väljatöötamine edenes visalt.

Muutus toimus kümme aastat hiljem. Moodustati komisjon, mis ühtlustas vappide kuju, muutis vapid heraldiliselt õigeks ja korraldas uute kavandite valmistamist. 1936. aastal kinnitati “Maakondade lippude ja vappide seadus”, mis määras sümboolika kinnitamise protseduuri. 1936. aasta mööduski kavandite koostamise ja nende maavalitsustes kooskõlastamise tähe all, maakonna vapist oli saamas kogu maakonna sümbol. Uued vapid kinnitas riigivanem 9. veebruaril 1937.

Vappide motiivide areng on kohati olnud päris huvitav. Näiteks Läänemaa vapile soovitati 1925. aastal kalu, maavalitsus esitas algul kavandina Kõpu tuletorni, hiljem asendus see kotkaga.

Suure osa vappidest on kujundanud Günther Reindorff, tema kavandid on tavaliselt signeeritud. Teiste kunstnike autorluse kohta on andmeid vähe.

Näituse koostas riigiarhiivi teatmetalituse juhataja Liivi Uuet. Näitus jääb avatuks novembri lõpuni.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz