Põllumeeste sõnul ei mäleta nad nii rasket ja pikale veninud lõikusaega kui tänavu.
Põllud ei kanna, vihma sajab, vili valmis hilja, on märg, umbrohi kasvab läbi, tera pudeneb, saaki hävitavad metssead, lõikus on kallis, sügiskülv ikaldub vees ja nälkjate ründes.
Lõikusaeg on veninud oktoobrisse, sest alalõpmata sajab, vili on märg ja lõigata saab mõne tunni kaupa.
“Nii pikale veninud lõikusaega mina ei mäleta. Kui oleks veel Vene kombainid, siis oleks pool vilja põldus,” märkis Martna talunik Tiit Seiton.
Seiton ütles, et 10 ha otra ja 5 ha rapsi on lõikamata ja jääbki põllule. Viimase kättesaadava rapsi koristas ta kolmapäeva õhtul, jäi põhjalikult tümasse kinni ja rohkem ei lähe.
“Ei ole mõtet uppuma minna. Puhas vesi ja tüma,” sõnas Seiton. Ühel odrapõllul on olnud suvi läbi vesi peal.
Vili valmis hilja
“Raps sai hilja valmis. Lõikus- ilma anti näpuotsaga,” ütles Martna talunik Arvo Ninn.
Ninnil on lõigata jäänud 115 ha rapsi. Kas seda üldse kätte saab, pole teada. Korra on Ninngi juba tümasse rapsipõldu masinaga kinni jäänud.
“Eile lõikasin ja täna lähen lõikama,” ütles Kullamaa talunik Einar Pärnpuu neljapäeval. “Nii hilja ei ole mina kunagi pidanud lõikama. Üks raskemaid aastaid,” nentis ta.
Pärnpuul on lõikamata 150 ha nisu ja 20 ha rapsi.
“Nüüd on oht, et nisu läheb peast kasvama,” ütles ta.
Noarootsi talunik Margus Kask ütles neljapäeval, et lõikab viimaseid päevi. Jäänud on veel 20 ha rapsi ja 40 ha nisu. Kask ütles, et tavalisel aastal olnuks vili salves juba paar nädalat tagasi. “Aga on juhtunud, et on rapsi ka lumega võetud,” märkis ta.
Lõikus läheb kalliks
Einar Pärnpuu ei ole põllule veel kinni jäänud, loikudest ja madalamaist kohtadest saab mööda hiilida, aga lõikuskulud on suured.
Vili on nii märg, et kuivatamine võtab aega 30 tundi tavalise 8 tunni asemel, ütles ta.
Lihula talunikul Aldo Vaanil on ühena vähestest vili salves tänu sellele, et ta müüs selle märjalt: lõikas ilusatel päevadel võimalikult palju ega hakanud oma kuivatiga jändama.
“Kes praegu lõikab, on püsti hädas, sest niiskusprotsent on juba 30,” märkis Vaan.
Märjal põllul kulutavad masinad ka rohkem kütust.
“Lähed välja, vihm tuleb peale, jälle koju tagasi,” kirjeldas Einar Pärnpuu.
Mida päev edasi, seda enam hävitavad saaki metssead ja sookured. Pärnpuu sõnul on ta viimase kolme nädalaga kaotanud neljandiku saagist.
Ööd venivad tasapisi pikemaks, tehisvalguses aga ei tohi seajahti pidada. “Siga ainult sööb,” ütles Pärnpuu.
Kui alles kolme nädala eest oli keskmine saagikus 4 tonni hektarilt, siis nüüd on 3 tonni, ütles Pärnpuu.
Pärnpuu sõnul on ainus positiivne asi, et teravilja ja rapsi hind on kõrge. “Oleks kolme-nelja aasta tagune hind, oleks küsitav, kas üldse tasub lõigata,” sõnas Pärnpuu.
Pärnpuu sõnul tänavu veel tasub. “80 protsenti kulutustest on tehtud,” ütles ta.
“Kindlasti. Iga kell tasub lõigata, kui ta on kasvanud,” kinnitas ka Arvo Ninn.
Külvi uputab vesi
Jätkuv vihm aga ei tõota head sügiskülvile. “Põld kombaini kannab, aga külvikuga on keerulisem,” ütles Ninn.
Martna talunikul Kulno Rehkaltil on saak küll salves, aga muret teevad niiskusega siginenud nälkjad, kes hävitavad talirapsikülvi.
“Mina tema hingeelu ei tea, pole ihusilmaga näinud ega taskulambiga öösel otsimas käinud, aga kõik sööb ära ja põllu paljaks,” ütles Rehkalt.
Rehkalti sõnul on nälkjad hävitanud juba poole 50 ha suurusest põllust.
“See külv tuleb korstnasse kirjutada,” nentis Rehkalt.
“100 ha tahaks talinisu külvata, aga pool on tegemata. See, mis külvasin, on vee all,” ütles Tiit Seiton.
Nälkjate ja metssigade üle põllul ta ei kurtnud. “Kui, siis tulevad kalad,” ütles Seiton.
