13.3 C
Haapsalu
Laupäev, 21. mai 2022
Avakülg Tags Aldo Vaan

Silt: Aldo Vaan

Ukraina sõda kergitas väetise hinna neljakordseks

[caption id="attachment_358717" align="alignnone" width="2000"] Martna teraviljakasvataja Hardi Rehkalt on õnnega koos, sest ostis kevadise väetisevaru õigel ajal ära. Foto: Urmas Lauri[/caption] Läänemaa põllumeeste sõnul meenutab tänavune kevad 1990ndate algust ja rublaaja lõppu, sest hinnad kerkivad mühinal – kütuse hind on tõusnud kaks, väetise oma neli korda. „Väetisega on nii, et hinnad on kosmosesse lennanud,” ütles Ohtla Põllu osaühingu üks omanikke Hardi Rehkalt Lääne Elule teisipäeval. Rehkalt on üks neid õnnelikke, kes soetas kevadise väetisevaru aegsasti – mullu sügisel, kui odav Vene väetis oli veel turul ja hinnaralli ei olnud hoogu sisse saanud. Rehkalti töökoja õue peal kõhutas eile mitu kombainikõrgust kuhja – valgetesse ja taevassinistesse kirjatud kottidesse pakitud Vene ja Briti lämmastik- ning kompleksväetis ootas seal künni- ja külviaega. „Meil on mitte just aasta varu, aga kevadkülvi saab tehtud ja oraste peale jätkub ka,” ütles Rehkalt. „Mis edasi saab, ei oska öelda.” Rehkalt ei julge ennustada, kas lagi on käes, ja küsimus pole vaid väetises. Turg on labiilne ja kõik hinnad kerkivad. „Tõusevad kütus, väetis, vili,” märkis Rehkalt.

Jüri Ratas käis Lääneranna valda katsumas

[gallery ids="348441,348443,348445,348447,348449,348451,348453,348455,348457,348459,348461,348463,348465,348467,348469,348471,348473,348475,348477,348479,348481,348483,348485,348487,348489,348491,348493,348495,348497,348499,348501,348503,348505,348507,348509,348511,348513,348515,348517,348519,348521,348523,348525,348527,348529,348531,348533,348535,348537"] Malle-Liisa Raigla fotod Reedel külastas Lääneranna valda riigikogu esimees Jüri Ratas, kes kohtus õpilaste ja vallajuhtidega ning talunikega. Lihula gümnaasiumis andis Ratas tunni 40 gümnasistile. Ratas rääkis õpilastele, kuhu Eesti on 103 aastaga jõudnud, ja tundis huvi, milline võiks õpilaste meelest olla Eesti tulevik ning kas nad plaanivad oma elu ka tulevikus Lääneranna vallaga siduda. Riigikogu esimees uuris õpilastelt ka seda, mille poolest on Eesti maailmas tuntud ja kes eestlastest on maailmas tuntud. „Vähemalt sakslased teavad nüüd ka Eesti korvpallureid,” ei saanud korvpallihuviline Ratas mainimata jätta Eesti korvpallimeeskonna neljapäevast võitu Saksamaa üle.

Galerii: Andres Vaan kasvatab õnnelikke lehmi

[caption id="attachment_346351" align="aligncenter" width="2000"] Noor taluperemees Andres Vaan on aastatega aretanud ühe uhkema limusiini tõukarja – siit saavad tõuloomi teised kasvatajad ning väärt liha ka Saksamaa ja Hollandi tarbijad. Foto: Urmas Lauri[/caption] Mullune parim lihaveisekasvataja Andres Vaan pärjati tänavu aasta põllumeheks. Lääneranna valla Rootsi küla lihaveisekasvataja Vaan kuulutati aasta põllumehe tiitli võtjaks teisipäeval aasta põllumehe konverentsil. Vaan on aastatega aretanud Topi Mõisa OÜs ühe uhkema limusiini tõukarja ja tõusnud üheks suuremaks tõumaterjali müüjaks Eestis. Fotod: Urmas Lauri [gallery ids="346328,346329,346332,346335,346336,346339,346340,346343,346344,346347,346348,346352,346355,346356,346359,346360,346363,346366,346367,346370,346371,346374,346375,346378,346379"]

Mesilaste korjeaeg jääb kuu-poolteist lühemaks

[caption id="attachment_336930" align="alignnone" width="2000"] Kuigi Eestis on paiku, kus põud on puhta töö teinud ja pole meenatukestki, peab Linnamäe mesinik Hardi Haabel meeaastat heaks. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Kuigi parim korjeilm on selline, mis inimesel naha märjaks võtab, pole mesilastel õitelt põuaga suurt midagi võtta. „Istuvad tarusuudme lähedal, jalg üle põlve, ja lebotavad,” ütles Kasari mesinik Aldo Vaan naljaga pooleks. Vaani tatrapõllud on täies õies, aga ei lõhna – kuivus teeb liiga ja nektarit õites pole. Mee hõngu pole tunda ka tarude vahel. Vaan on seni võtnud vaid varasuvel korjatud rapsimett – heledat ja kiiresti kristalliseeruvat. Kas tatra pealt midagi tuleb, ei julge Vaan ennustada.

Kuumalaine harjal saabus lõikusaeg erakordselt vara

[caption id="attachment_335444" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa põldudel algas viljalõikus sel nädalal. Foto: Urmas Lauri[/caption] Läänemaa põldudel võib sellest nädalast näha esimesi kombaine, sest kuumus ja põud küpsetasid odra lõikusvalmis kümmekond päeva varem kui mullu ja nädal-paar varem kui viljalõikuse algus keskmiselt.

Koroonakriis tõi Läänemaale tatraväljad

[caption id="attachment_334467" align="alignnone" width="973"] Mullu paaril hektaril tatart kasvatanud Topi talu peremees Aldo Vaan külvas seda tänavu 35 hektarit. Lillat värvi annab valges õies tatrapõllule keerispea, hea meetaim nagu tatar isegi. Foto: Urmas Lauri Graafik: Regina Lepmets[/caption] Tatra hind kahekordistus mullu kevadel, nii et varem üliharuldasi valges õies tatrapõlde tuleb üha juurde ja juurde. Teisipäeval Lõuna-Läänemaal täies õies tatrapõllu ääres meenutas Topi talu peremees Aldo Vaan, kuidas mullu kevadel müüs tuttav talunik tatrasaagi maha, 300 eurot tonn. Mõne nädala pärast oli mahetatra hind kerkinud rohkem kui 500 euro peale ja pole langenud siiani. Tonnist saab 550–580 eurot.

Galerii: Lihula lõvid võtsid miilikuhja lahti

[gallery ids="328886,328888,328890,328892,328894,328896,328898,328900,328902,328904,328906,328908,328910,328912,328914,328916,328918,328920,328922,328924,328926,328928,328930,328932,328934"] Andra Kirna fotod Lihula lions’id võtsid laupäeval lahti miilikuhja, et näha, kuidas tänavune söetegu välja on tulnud. Esimese miili tegid Lihula lions’id aastal 2000 Lihula mõisamäel. „Miili tegemise õppisime ära Soome vaderite klubis,” rääkis Lihula Lionsi klubi president Aldo Vaan. Soomest Kulla klubist külge jäänud komme on Lihulas kindlalt kanda kinnitanud. „Algul tehti miili igal aastal, nüüd harvemini, üle aasta,” ütles ta. Miilikuhjas valminud sütt saab kasutada nii sepatöös kui ka grillimiseks. Esimestel aastatel müüsid Lihula lions’id omatehtud sütt heategeval otstarbel. Kuid et söe valmistamine miilikuhjas on väga töömahukas ja oodatud ärilist edu see ei toonud, sest vabrikutoodanguga konkureerida on keeruline, on miili tegemine klubiliikmetele hobina külge jäänud. Siiski mitte ainult hobina, sest sel viisil toodetud sütt jagatakse tänukingina koostööpartneritele. „Tavaliselt paneme miilama 15–18 ruumi lepapuud,” kirjeldas Vaan. Miilipuude tegemine algab veebruari alguses. Puud jäetakse veidi üle meetristeks juppideks, lõhutakse peenemaks ja pannakse riita kuivama. Vaani sõnul olid puud mai kolmandaks nädalaks küllalt kuivad, et neist juba sütt saada. Miili põhimõte on, et puit ei tohi miilikuhjas ära põleda, vaid peavad tasapisi söestuma. Selleks laotakse puud tihedalt hunnikusse, keskele jäetakse nn korsten, ja kogu hunnik kaetakse mätastega.

Kevadkülv algas kaks nädalat varem

[caption id="attachment_268793" align="alignnone" width="1024"] Noarootsis Kase talu põllul algas esmaspäeval oakülv. Noarootsis on kevad alati veidi hilisem kui mujal, sest vesi on ümberringi ja põllud ei kuiva nii kiiresti. Urmas Lauri[/caption] Läänemaa põllumehed pole nii varast kevadet varem näinudki – keegi ei mäleta, et aprilli lõpuks on viljad maas.

Eesti on kaitseta välismaa loomahaiguste eest

[caption id="attachment_250882" align="alignright" width="900"] Nõva lambapidaja Risto Kaasik tõi Inglismaalt Walesi piiri äärest Harperi ülikooli karjast Eestisse erakordselt ilusad Lleyni tõugu uted ja jäärad. Foto: Eduard Laur[/caption] Euroopast lihaveiseid või tõulambaid ostnud talunik võib loomad üle piiri tuua ja kohe oma karja sekka lasta – pole nõuet kontrollida, kas loomad on terved. Euroopast ostetud loomi ei pea karantiini panema. Aretajad aga tahaksid rangemaid nõudeid. „Karantiini nõue kehtib ainult kolmandate riikide, näiteks Venemaa, Valgevene ja Ukraina kohta,” ütles veterinaar- ja toiduameti Lääne- ja Raplamaa keskuse juhataja Aavo Lumi. Euroopa Liidu riigid kontrollivad ise „ohtliku loomuga” haigusi, näiteks tuberkuloos, leukoos ja brutselloos, lammaste puhul ainsana brutselloos, ja annavad nende kohta garantiikirja. Kõikide haiguste kohta aga ei anna garantiid keegi. „Kõiki haigusi muidugi nimekirja panna ei saa,” tõdes Lumi. Pole aga garantiid, et brutselloosivaba lammas ei põe mõnda teist haigust. Need peakski välja selgitama karantiin, mis on taluniku enda asi – kui tahab, siis paneb, kui ei taha, siis ei pane.