5 C
Haapsalu
Kolmapäev, 11. detsember 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Einar Pärnpuu

Silt: Einar Pärnpuu

Vald peab Risti lasteaia eeldatava projekteerijaga läbirääkimisi

[caption id="attachment_425709" align="aligncenter" width="1920"] Risti osavallavanem Rein Kruusmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vallavolikogu liige Einar Pärnpuu ütles eelmisel neljapäeval toimunud vallavolikogu istungil, et Risti uue lasteaiamaja ehitamise ettevalmistus on liiga hoogne ja vald on välja kuulutamas või juba kuulutanud hanke, millega lisaks detailplaneeringu tegijale otsitakse korraga ka projekteerijat. Pärnpuu teada tekib hankega vallale ligi 170 000 euro eest lisakohustusi. Vallavanem Janno Randmaa rääkis Lääne Elule, et detailplaneering tuleb küll koostada, aga kõigepealt tuleb eelmine detailplaneering kehtetuks tunnistada.

Lääne-Nigula tõmbab vallajuhtimist koomale

[caption id="attachment_425810" align="alignnone" width="1392"] Kaheksa osavalda on Lääne-Nigula vallas 2022. aasta algusest. Toonane vallavalitsus (vasakult): Rein Kruusmaa, Kadi Paaliste, Jüri Bachman, Katrin Viks, Janno Randmaa, Merilin Saska, Aivar Riisalu, Aivo Hirmo. Pildilt puudub Aivi Heinleht. Foto: Urmas Lauri[/caption] On tõenäoline, et uuest aastast ei ole Lääne-Nigula vallas enam kaheksat osavallavanemat. Neid asendavad kaks piirkonnajuhti, keda abistavad mõned valdkonnajuhid. Lääne-Nigula vald on Eestis üks väheseid omavalitsusi, kus on osavallad. Peale Lääne-Nigula on need alles veel Pärnus, Saaremaal, Märjamaal ja Hiiumaal. Viimasel ajal on aga osavaldades tegevuse kokkutõmbamine või nende täielik likvideerimine üha enam moodi minemas.

Taliviljasaak läks krõbeda pakase nahka

[caption id="attachment_422382" align="alignnone" width="1920"] Reinu-Einari agronoom Sandra Pärnpuu kartis juba jaanuaris, et külm võtab rapsi ära. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lumeta jaanuaris paukunud pakane hävitas mõnel pool Läänemaal kogu taliviljasaagi, rapsist ja odrast paremini pidas vastu nisu. „Taliraps, tundub, on läinud ja talioder ka,“ ütles Einar Pärnpuu, Läänemaa ühe suurema teraviljakasvataja Reinu-Einari osaühingu omanik. „Mina näen pangaarvet unes ja agronoom näeb paljaid põlde unes.“ Kui mullu läks Pärnpuul pool saaki põua nahka ja pool miljonit eurot võis korstnasse kirjutada, siis taliviljakahjuna lisandub sellele nüüd veerand miljonit eurot. „See, mida kõige vähem oodati: kaks halba aastat jutti. Praeguse seisuga tundub nii minevat,“ märkis Pärnpuu.

Lääne-Nigula volikogu kiitis Risti tuulepargi heaks

[caption id="attachment_410806" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula volikogu kiitis Risti tuulepargi heaks neljapäevasel istungil. Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula volikogu oli neljapäeval seda meelt, et Risti tuulepark võib tulla. Selle poolt oli 16 ja vastu seitse volikoguliiget. Lääne-Nigula vallavolikogu kiitis neljapäeval heaks Risti tuulepargi eriplaneeringu esimese etapi, mis võimaldaks tulevikus püstitada sinna 25 tuulikut kõrgusega kuni 270 meetrit. Vallavanem Janno Randmaa rääkis volikogu liikmetele, et eelnõusse on tehtud mõningaid kosmeetilisi muudatusi. Näiteks alguses plaanitud 290meetriste tuulikute asemel on nende maksimumkõrguseks nüüd 270 meetrit, tuugenite arvu on vähendatud 30 pealt 25 tuulikuni. „Kui nüüd eriplaneeringuga edasi läheme, saame veelgi selgust juurde, kui kõrged tuulikud meile sobivad, milline on nende mõju piirkonna eluolule ja kuidas nad peavad andma kasu kohalikule kogukonnale. Ümberkaudsed asulad peaksid tunnetama, et see ka annab midagi, mitte ainult ei võta ära,” lausus Randmaa. Vallavanema sõnul on võimalik, et lisaks Enefit Greenile tehakse koostööd ka teiste arendajatega. „Peame tegema vallavalitsuse ja juhtivkomisjoni liikmetega tõsise arutelu, kuidas me selle valiku enda jaoks kujundame. Kui on arendajaid, kel on tõsine huvi, miks peaksime siis neid kõrvale jätma, kui nad on nõus panustama piirkonna arengusse,” nentis Randmaa.

Põllumehed: pool viljasaaki läks põua nahka

[caption id="attachment_406613" align="alignnone" width="2000"] Lähtru suurpõllumehe Hardi Rehkalti kombainid seisid eile töökoja platsi peal, sest vihm oli põllud läbi leotanud. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Nädala-paari eest kombainid põllule saatnud teraviljakasvatajate sõnul võttis sajandi suurim põud poole saagist, tera on peenike ja lõigata tuleb poole põllu kaupa. Lähtru suurpõllumehe Hardi Rehkalti neli helerohelist ja oranži värvi Claasi kombaini seisid eile töökoja õue peal, sest läinud õhtul ja öösel maha sadanud vihm oli rapsipõlde tublisti leotanud. „Kus on küps, seal on märg. Kus on kuiv, seal on toores,” ütles Rehkalt. Eile kombainid välja ei sõitnudki. Pühapäeval olid kõik neli viljalõikurit väljas hommikust kella kuueni õhtul, kuni vihm töö seisma pani. „Vili on seinast seina,” märkis Rehkalt. „Ütlevad, et keskmine, aga on põlde, mis ei kannata kriitikat.”

Põllumehi kimbutab sajandi suurim põud

[caption id="attachment_402901" align="alignnone" width="2000"] Agronoom Sandra Pärnpuu mäletab aastat, kui oapõldu võis ära eksida, sest taimed ulatusid üle pea. Tänavu võib saagi korstnasse kirjutada – põld on põuapragusid täis ja seitsmest õiest tuleb heal juhul paar kauna. Foto: Urmas Lauri[/caption] Läänemaa teraviljakasvatajate sõnul ähvardab enneolematu põud hävitada poole või rohkemgi saagist. Kolmapäeva hommikul remontis Läänemaa ühe suurema teraviljakasvataja Reinu-Einari osaühingu traktorist-kombainer Brita Liiver kombaini. Kui palju tal sellega lõikusajal põllule asja on, pole teada. „Kuivati remont käib ka, aga töökoormus on tänavu kindlasti väiksem,“ nentis Reinu-Einari juhatuse liige Einar Pärnpuu. Teravilja all on tal 1500 hektarit maad. Reinu-Einari agronoomi Sandra Pärnpuu sõnul saab sealt heal juhul kätte ehk poole saagist, kui sedagi. Kui varasemad põuad on säästnud ühte või teist põldu, siis tänavu sellist lootust ei ole – vili on kõrbenud, hõre ja madal kõikjal. Nisu, mis peaks ulatuma vööni, küünib napilt põlveni. Sandra Pärnpuu sõrmitses viljapäid ja näitas juuni alguse kahju – öökülm oli pool pead ära võtnud. Oapõldu löönud pragudesse võis käelaba sisse pista, nii et põhja ei tunne.

Maa uus hindamine lõi kõige valusamini põllumehi ja metsaomanikke

[caption id="attachment_380356" align="alignnone" width="2000"] Põllumees Hardi Rehkalti sõnul tuleb maksutõus valel ajal. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Nädala alguses selgus Eesti maa uus hind, Läänemaal on maa hind tõusnud keskmiselt 7,4 korda. Uue maa hinna järgi arvestatakse ülejärgmisel aastal uued maamaksumäärad ja -hinnad. Maamaksust on vabastatud kõik, kellel on asulates kuni 1500 m² ja asulatest väljas kuni kaks hektarit kodualust maad. Maamaks ei saa tõusta rohkem kui kümme protsenti aastas. Seetõttu puudutab maa uus hind eelkõige mitme kinnisvara omanikke, suuremate kruntidega koduomanikke, põllumehi ja metsaomanikke.

Esimesed kombainid lõid heedri põldu

[caption id="attachment_371158" align="alignnone" width="2000"] Esmaspäeval kella kaheks oli Niinja külas Läänemaa suurima teraviljakasvataja Ohtla Põllu osaühingu viljaväljal selle suve kaks esimest punkritäit taliotra lõigatud. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Esmaspäeva pärastlõunaks oli esimene kaheksa tonni Läänemaa suurima teraviljakasvataja Ohtla Põllu taliotra kombaini lõugade vahelt läbi käinud. „Ohoh, midagi ikka tuleb,” ütles Ohtla Põllu kombainer Uno Tikerpuu, kui oli üle õla kiiganud. Kosmoselaeva meenutava kombaini kabiini tagumise akna taga voolasid viljaterad ühtlase joana punkrisse. „Kui odrapea on longus, siis on vili küps,” ütles Tikerpuu ja kiikas uuesti üle õla. Siis kostis äkitselt hele „kõll” ja vilkuvad tuled andsid märku, et punker on uudsevilja täis. Erkpunane haspel kerkis üles. Poole tunniga veidi üle hektari jagu taliodrapõldu paljaks närinud heleroheline hiiglane peatus, et kantida esimesed kaheksa tonni Ohtla Põllu taliotra veomasinasse, mis selle kuivatisse viib. „Pole paha!” märkis Ohtla Põllu üks omanikke Hardi Rehkalt.

Lääne-Nigula lasteaedade ühendamine lükkub edasi

[caption id="attachment_365692" align="alignnone" width="2000"] Lääne-Nigula vallavalitsuse liige Jüri Bachman tunnistas, et lasteaedade liitmise kava ei jõutud korralikult ette valmistada. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Lääne-Nigula volikogu pidi oma tänasel istungil arutama valla lasteaedade ühise juhtimise alla viimist, kuid vallavalitsus otsustas eelnõu tagasi võtta ja lasteaedade ühendamise edasi lükata. „Kava on vaja lihvida,” põhjendas eelnõu tagasivõtmist Lääne-Nigula vallavalitsuse liige Jüri Bachman. Lääne-Nigula vallal oli plaan ühendada tuleva aasta 1. jaanuarist kuus valla lasteaeda – Taebla, Palivere, Oru, Risti, Kullamaa ja Martna lasteaed – üheks asutuseks, Lääne-Nigula valla lasteaedadeks.