Laupäeval vihmasajus peetud Haapsalu koolide ühine avaaktus tekitas pahameelt lapsevanemais, kes süüdistavad korraldajaid laste koolialguse rikkumises.
Tänavu kavandas linn esimest korda tarkusepäeva tähistamiseks linnakoolide ühisaktuse piiskopilinnuses. Kava kohaselt pidid koolid pärast klassijuhataja tundi ja kooliaktusi rongkäiguga kõndima linnusesse, kus 1. klassi minejad saavad kätte aabitsad, sõlmitakse koolirahu leping ja peetakse kõnesid.
Kell 11 marssisidki õpilased linnusesse, kus tervitas kokkutulnuid volikogu esimees Jaanus Karilaid, lubades lühikeses kõnes kõigile, kes ilma trotsides linnusesse saabunud, panna hindeks viis.
1. klassi õpilased kutsuti lavale, kus kõigi nimed ette loeti ja vihmakaitseks kilekottidesse pakitud aabitsad ulatati.
Koolirahu lepingule, mille tekst ühtib Sillamäel vastu võetud üle–eestilise koolirahulepingu tekstiga, kirjutasid linna esindajana alla aselinnapea Andreas Rahuvarm, õpetajate ja direktorite esindajana Wiedemanni gümnaasiumi direktor Leini Vahtras ja õpilaste esindajana noortevolikogu juht Roger Tibar.
Haapsalu haridusjuhi Mari–Epp Tähe sõnul saavad ühe eksemplari sõlmitud lepingust kõik kolm linna koolimaja.
Kooliaasta avaüritus jätkus Haapsalu kultuurikeskuses, kus andis kontserdi noorte seas populaarne ansambel August Hunt.
Vihm rikkus ilusa algatuse
Kavandatud piduliku kooliaasta avaürituse rikkus aga vihm, mis muutis ühisaktuse lapsevanemaile suureks pettumuseks.
Kõige kriitilisemad on esimesse klassi minejate vanemad, kes kurdavad, et kogu kooli algusega kaasnev pidulikkus on kadunud. „Seda päris esimest koolipäeva on vaid kord elus! Piltidel, kus on kummikuid, vihmast tilkuvaid kilekeepe või vihmavarje kandvad inimesed, läheb pidulik meeleolu kaotsi,” kirjutas Lääne Elule nördinud lapsevanem.
„See oli tõeline šokk,” ütles ka esimesse klassi läinud tütre ema Marika Peberg.
Toimetusele kirjutanud lapsevanema hinnangul oli aabitsate üleandmine linnuses nagu konveieril — järgmiste laste nimed öeldi juba enne, kui eelmised lapsed olid oma aabitsad kätte saanud. „Paljudes lapsevanemates tekitas suurt nördimust ja pettumust, et neil polnud võimalust jäädvustada hetke, mil laps aabitsa kätte sai,” kirjutas toimetusse pöördunud lapsevanem.
Haapsalu linna algkooli direktor Malle Õiglas ütles, et puuduva aabitsapildi heastamiseks tehti neil esmaspäeval kõigist esimese klassi lastest koolis aabitsaga pilt. Vastsed koolilapsed ja nende vanemad said aga pildile jäädvustatud laupäeval, mil 1. klassi lastele oli kooli saalis eraldi aktus.
Lääne Elu poole pöördunud lapsevanemad heidavad korraldajaile ette eelkõige seda, et vihma puhuks polnud varuplaani. Marika Peberg ütles, et kui rongkäik olekski vihmas olnud, siis aabitsate jagamine võinuks olla siseruumides.
Linnavalitsus võtab vastutuse
„Kui kedagi on vaja risti lüüa, siis eks mina see olen,” ütles Haapsalu haridusjuht Mari–Epp Täht esmaspäeval. „Mul on siiralt kahju, et nii välja kukkus, ja ma olen siiralt õnnetu.”
Haapsalu gümnaasiumi direktori Anne Mahoni sõnul ei saa kivi mitte ainult linnavalitsuse kapsaaeda heita, sest otsustamisel osalesid ka koolide direktorid.
Ühisaktuse pidamise otsustasid linna haridusjuhid koos tava– ja huvikoolide direktoritega augusti keskpaigas. Toona oli arutusel ka küsimus, mis saab vihma korral, ja ühiselt leiti, et üritus toimub iga ilmaga.
„Oleme ära hellitatud, sest isegi kui ilmateade on vihma lubanud, on 1. september alati ilus olnud,” ütles Malle Õiglas. Ka Anne Mahoni kinnitas, et viimased 30 aastat pole tarkusepäeval sellist vihmasadu olnud.
Tähe sõnul pidas ta veel laupäeva hommikul koolijuhtidega, kus esimesed klassid, telefonitsi nõu ja ühiselt leiti, et ühisaktust siiski ära ei jäeta. „Nad ütlesid, et oleme tublid, trotsime vihma ja teeme ära,” vahendas Täht. Küll aga otsustasid koolid ära jätta õue planeeritud kooliaktused, et lapsed pikemalt vihma käes ei peaks olema
Tähe sõnul kaaluti ka võimalust rongkäik lossipargi asemel kultuurimajja keerata, kuid tuhatkond õpilast ja lapsevanemat poleks sinna ära mahtunud. Lossipargis jäeti aja kokkuhoiuks ära pikad kõned.
Nii algkooli kui ka gümnaasiumi direktori sõnul pole külm ja vihmane ilm lapsi haigevoodisse jätnud.
Linna haridusjuhi sõnul on esimesele ebaõnnestunud kogemusele vaatamata plaan muuta 1. septembri rongkäik traditsiooniks. „Tuleme nüüd kokku, paneme plussid–miinused kirja ja vaatame, kuidas edaspidi paremini teha,” lubas ta.
Eks see on hea õppetund, loodan, et sellest õpitakse. Selle kohta on hea sentens: “Tahtsime parimat, aga juhtus nagu alati”. Haapsalu on lastesõbralik linn, hindan seda, kuid selliste pidulike sündmuste puhul peab olema varuplaan. Kui minna matkale, siis paned selga jope ja jalga kummikud. Aktuse puhul eeldad pidulikkust. Õnneks oli meie lastel võimalus enne “aktusele” minekut joped ja vihmavari kodunt kaasa haarata. Ja neile üritus meeldis 🙂
Mis mõttes esimest korda peeti seda ühisaktust, 1996 aastal oli samamoodi ühisaktus lossipargis, siis küll kedagi nimepidi lavale ei kutsutud ja aabitsaid lossipargis ei jagatud, aga siiski tol aastal oli ka aktus lossipargis.
Kas on ikka vaja kividega loopida ja kedagi sisse müürida?
Keegi ju paha ei tahtnud.
Palun anna andeks, Pisike KOOLILAPS!
atäh positiivse kirja eest.
Ma ei ole kedagi orjameelseks nimetanud, tõin lihtsalt näite. Ettenägelik (ja elukogenult halvimaks valmis olev) lapsevanema võttis lapsele kummikud kaasa, et need peokingade vastu vahetada, sest tegelikult peab 1.septembril laps PIDULIKULT riides olema. Reegel selline. Teised eeldasid, lootsid või arvasid, et vihma tõttu võetakse kasutusele plaan B (selline asi peab ju ometi alati varuks olema!) ning aktus toimub siseruumides. Kahjuks leidis käputäis inimesi, et “olgem tublid, trotsigem vihma”, justkui tegemist olnuks skautide paraadiga või matkahuviliste väljasõiduga, kes on, teatavasti, alati ilmale vastavalt riides ja alati valmis selleks, et ilm alt veab. Tegelikult nii ongi ägedam. Aga üritusel ja üritusel on… Loe rohkem »
lapsavanem
Õnneks pole elus kõik nii mustvalge. Me ei saa ju ometi nimetada orjameelseteks kõiki vanemaid, kes pole tarvilikuks pidanud sõna võtta? See ei tähenda automaatselt rahulolu ja ei välista muutusi tulevikus.
Kurb on, kui kõige tähtsamaks muutub süüdlaste otsimine, artiklis on selleks kord vihm, kord ametnikud. Sooviti ju korraldada tore üritus ja püüti igati kompenseerida seda, mis ilma tõttu tegamata jäi? Kõigil meil ju ebaõnnestub aegajalt midagi.
Positiivne ja tänulik tasub ikka olla ja seda ikka iseenda pärast.
Raskeid olukordi tuleb ette kõigil, oluline on see, kuidas nendest läbi tullakse. Vt. näiteks südametega kummikuid ajaleheartikli fotol : )
…lapsevanemaga.
Liina, jah, põhimõtteliselt võib leida igas vastikus olukorras midagi õpetlikku, positiivset ja head, mille üle tänulik olla. Ori võib ka tänulik olla oma peremehele – nälga ei lasta surra ja tegevust on pidevalt, igav ei hakka. Tööline “Pontu” on ka tänulik… Küsimus on selles, et kui ON valida meeldiva ja ebameeldiva variandi vahel, kas siis peab ikka oma tubliduse ja vapruse tõestamiseks valima ebameeldiva variandi? See veel puuduks, et aabitsad saanuks märjaks, elementaarne, et need vihma eest kilekotti pakiti. Halb eeskuju on see, kui me vaikides lepime nõmedate asjaoludega ja laseme endast “tänulik olles” üle sõita! Kuidas see ütlemine oligi:… Loe rohkem »
Mida meenutavad oma esimesest koolipäevast need väikesed lapsed aastate pärast?
Kas vihmast ilma või siis pahuralt torisevat ja rahulolematut ema?
Mis rikub peotuju rohkem?
Mõelge pigem tänulikkusega nende tublide peale, kes kõik need aabitsad kilekottidesse pakkisid…
Õnneks on vingujaid ja vandenõuteoreetikuid vähe, seega enamus sai aru, mis lastele tähtis oli.
Püüdke mõelda positiivsemalt – te olete oma lastele eeskujuks.
Tipptasemel demagoogia!
Uued valimised ja uued inimesed.