Võru abilinnapea Innar Mäesalu on Lääne maavanema kandidaat, teatas regionaalminister Siim Kiisler kolmapäeva õhtul.
„Olen Võrus abilinnapea olnud 7,5 aaastat — muutub juba rutiiniks,” põhjendas Innar Mäesalu Lääne Elule, miks ta soostus ettepanekuga hakata Lääne maavanemaks.
Võrust pärit 41aastane kolme lapse isa Innar Mäesalu räägib hästi inglise, vene, soome ja hispaania keelt, mängib pilli, tennist ja võrkpalli, on lõpetanud Concordia ülikooli ärijuhtimise erialal.
Mäesalu ütles, et ei tea täpselt, millal valitsus ta ametisse kinnitab, aga ta on valmis tööle hakkama detsembri alguses.
„Elamist mul Haapsalus vaadatud veel ei ole,” ütles Mäesalu. Oma pere kavatseb ta Haapsallu tuua kevadel.
Läänemaa kohta ütles Mäesalu, et on siin vähe käinud, „aga seda põnevam, mulle meeldivad uued olukorrad!”.
Kiisler esitleb maavanema kandidaati Läänemaa omavalitsusliidus järgmisel kolmapäeval kell 12 Piirsalu seltsimajas.
Kuigi oli teada, et valitsuserakondade omavahelise kokkuleppe kohaselt on Lääne maavanema koht Reformierakonnale määratud, oli uus kandidaat läänlastele täielik üllatus. Keegi ei osanud oodata, et kandidaat tuleb Võrumaalt ja selline, keda Läänemaal keegi ei tunne.
„Absoluutselt ei tunne!” ütles omavalitsusliidu juht Ülle Erman. Sedasama ütlesid linnapea Urmas Sukles ja linnavolikogu juht Jaanus Karilaid.
„Tore, et Läänemaale tuleb inimesi juurde, ta lubas pere ka kaasa võtta,” nägi Erman asja positiivset poolt. „Mine tea, võib–olla on hea, kui tuleb värsket verd ja eelarvamustevaba mõtlemist. Ta ei tunne kohalikke eelarvamusi ja tagatubasid.”
Mure on Ermanil aga sellepärast, et kui palju võõras mees Läänemaa asja tahab ajada.
Keskerakondlane Jaanus Karilaid leidis, et Mäesalule tuleb kasuks tema omavalitsuse kogemus. Ta oli rahul, et lõpuks on nimi teada ja maavanem saab peagi tööle asuda. Miinuseks pidas Karilaid, et Mäesalu ei ole kursis Läänemaaga.
„Eks meie ülesanne ole temast positiivne välja pigistada,” ütles Karilaid ja lisas, et omavalitsusjuhtidel ei ole kahjuks suurt sõnaõigust maavanema määramises.
Ekslinnapea Teet Kallasvee oli kõrgemalt poolt määratud „külvivoliniku” vastu krõbedalt kriitiline. Tema meelest peaks omavalitsusliit kutsuma koos Kiisleriga koosolekule ka riigikogulase Lauri Luige. Luik peaks selgitama, kas tõesti ei ole Reformierakonna Läänemaa piirkonnal mitte ühtki nii asjalikku liiget, kes suudaks täita maavanema ametikoha.
„Miks näiteks härra Luik ise ei võta Haapsalu ja Läänemaa patrioodina vastutust, nagu ta oma valimiskampaaniates on korduvalt kinnitanud?” küsis Kallasvee. „Miks pidi Reformierakond endale seda kohta üldse ahnitsema, kui neil pole sinna inimestki panna?”
„Ma ei ole seotud mitte ühegi kohaliku intriigiga. Saan olla objektiivne,” nimetas Mäesalu oma kandidatuuri ühe eelise.
Mäesalu kursusekaaslane ülikoolist Raul Kalevi ütleb oma blogis, et Innar Mäesalu on Andrus Ansipi lemmik. Mõlemat ühendab sport ja Ansip olevat nii mõnigi kord rattaga Tartust ämma juurde Võrru vurades kohtunud ka Mäesaluga.
„Mäesalu, keda on varem pakutud nii Võru maavanemaks kui ka Võru linnapeaks, eripäraraks on tema perfektne inglise keele oskus tänu Ameerika ülikoolile, samuti hea analüütiline võime. /…/ Mäesalu /… ei ole poliitnohik ega karjerist,” kirjutab Raul Kalevi.„Mäesalul pole ka kommunistlikku tausta.”
Pikemalt loe uudislugu ja intervjuud Lääne maavanema kandidaadiga laupäevasest Lääne Elu paberlehest.
siin üks suur linna patrioot on volikogust 12 korda puudunud, see tähendab vist bye bye meremees…
Maavanem on üks päris vana ja austusväärne ametinimetus. Vanemaks (juhiks) saamine tähendab tuntust ja väljateenitud autoriteeti selle piirkonna elanikkonnas, kelle vanemaks saadakse. Eks vanastigi tuldi Läänemaale mujalt, kasvõi legendaarne 1930ndate linna pea Alver, aga tema teenis esmalt oma arstitööga ja ühiskondliku tegevusega autoriteedi ning siis sai linnapeaks. Nüüdisajal kisub viltu või õigemini jätkatakse kangekaelselt nõukogudeaegset tava, tundub, et need traditsioonid istuvad üllatavalt sügavalt meie tänaste erakonnajuhtide mõttemaailmas. Alles see oli kui linnavolikogu esimees saadeti pealinnast provintsi demokraatiat edendama. Vanematel läänlastel on kindlasti meeles omaaegne rajooniülemus – parteisekretär Peeter Kašev, no küll tegi kultuuri ja korraldas majandust. Ei mäleta, kust kandist… Loe rohkem »
rõõmutsege , õnn tuleb nüüd teie õuele
ei see reformikas siia head ei too, kyll aga tyli,edevust ja 2015 aasta riigikogu kampaania. kahju, et kohalikele juhtidele võimalust ei antud.
et kui keegi oleks nii rumala ettepaneku teinud (ja see võimalik oleks) tormaks Teet ookeanilainetelt kiiresti koju tagasi, et kõrge koht vastu võtta. Aga õnneks pole see võimalik. Linnapea kohalt lasi mees jalga ju pea päevapealt. Nii ebastabiilset maavanemat ei tahaks küll. Aga ilmselt ta nii igatseb, et keegi talle pakuks. Ei paku, ulbi edasi!
Jube keeruline on tõsiselt võtta inimese juttu, kes rasketel aegadel Haapsalu hädas üksi jättis ja välismaale pages. Iga madrus jäägu ikka oma otste juurde.
aga see on ju ammu teada, et reformikate kohalik pink on lühike või suisa olematu. ja kui tahate ullikesi ärritada, siis küsige nende käest, et mis asi see regionaalpoliitika on ja kuidas reformierakond seda jätkusuutlikult ellu rakendab?:) samas võiks ju rääkida lähemalt Võru kohalike omavahelistest “kaklemistes ja kismadest” lähemalt, saaks selgema pildi tegelikust olukorrast. küsimus tekib hoopis siin, et miks kohalik omavalitsustegelaste kamp ise ei aja omi asju ning ei suuda survestada võimulolijaid/otsustajaid, et maavanemaks saaks nende kandidaat – äkki tõesti puudub ning sellist kandidaati ei ole olemas või hoopistükki reaalsus on see, et Luik ja Sukles on suht tagumiseotsa… Loe rohkem »