Et sel õppeastal on Haapsalus terve kooli jagu lapsi vähem ja tuleval aastal on seis samasugune, mahub Wiedemanni gümnaasium remondi ajaks Kuuse tänava kooli ära ja muid kohti ei ole vaja ilmselt otsida.
Sel sügisel vähenes Haapsalu õpilaste arv 169 võrra. Tuleval õppeaastal jätkub kahanemine samas tempos ja stabiliseerub seejärel, selgitas linna haridusjuht Mari–Epp Täht.
Kuuse tänaval jääb õpe ikka ühte vahetusse
Pärast tuleva aasta märtsivaheaega kolib Wiedemanni kool Kuuse tänavale, kus on kunagi õppinud 1100 last. Nii et kahe kooli peale kokku 800 last peaks sinna ära mahtuma. Vajadusel saab kasutada ka linna algkooli, aga muid asenduspindu pole vaja otsida, ütles Täht. Ta kinnitas, et õppetöö tuleb kindlasti ühes vahetuses.
Kuidas Kuuse tänaval elu pärast märtsivaheaega välja näeb, ei ole detailides veel arutatud, ka ruumiprogrammi veel ei ole. See kõik võetakse üles eile alanud teise veerandi alguses.
Kuuse tänava gümnaasiumi direktori kt Anne Mahoni ütles, et tuleva aasta aprill on kõige raskem. Mais on 12. klassid juba õppetöö lõpetanud ja nemad enam kogu aeg klassiruume ei vaja. Tuleval sügisel on aga lapsi jälle ühe klassikomplekti jagu vähem ja elu selle võrra kergem.
„Kolme neljandiku mahutamine ei ole probleem,” oli Mahoni kogu Wiedemanni gümnaasiumi mahutamise asjus veidi ettevaatlik.
Haapsalu gümnaasiumis ei ole 5. klassist alates enam koduklassi ja kõigil tuleb klassist klassi ringi liikuda. Seepärast ei ole ka mõeldav, et Wiedemanni kool saab omaette korruse.
Mari–Epp Täht kordas üle juba varem kokkulepitu, et ühes Kuuse tänava majas hakkab tööle kaks kooli, kumbki oma juhtkonna, õpetajate ja õpilastega. Püütakse säilitada ka kummagi kooli traditsioonilisi üritusi, aga Täht ei näe põhjust, miks ei või neid koos teha.
Suvel saab Kuuse tänava kool riigi kulul remondi
Suvel, mil sõlmiti kolmepoolne leping linnavalitsuse, ministeeriumi ja Riigi Kinnisvara ASi vahel, lepiti kokku, et riik annab asenduspindade korrastamiseks 200 000 eurot.
See kompenseerib mõnevõrra, et linn andis Wiedemanni koolihoone riigile tasuta üle, ütles Täht.
Reedel volikogus lühikese ettekande teinud haridusministeeriumi riigikoolide osakonna juhataja Raivo Trummal ütles, et see raha on asenduspindade remondiks, kütte ja ventilatsiooni, vee ja kanalisatsiooni korrastamiseks. Remont tuleb tuleval suvel, selle korraldab Riigi Kinnisvara AS.
Mahoni sõnul on nii suure õpilaste hulga puhul kõige kriitilisem koht koolimaja vee– ja kanalisatsioonisüsteem.
„Ei julge lubada, et linn ise juurde paneb,” ütles Täht. „Kui suudame kooli tervisekaitse ja tuleohutuse poolest korras hoida, siis on väga hästi.”
Kaks riigigümnaasiumi Läänemaale ja kogu lugu
Tähe sõnul linnaalgkooli väikest põhikooli ei tule, nagu vahepeal oli kõneks — et lapsel oleks midagi valida, kui ta ei saa ühes suures koolis hakkama. Wiedemanni tänavale peaks tulema nelja paralleelklassiga ehk siis 300–400 õpilasega riigigümnaasium. Enamat see maja ei mahuta. Gümnaasiumis võib klassis olla kuni 36 last. Kuuse tänavale jääb siis 600 õpilasega põhikool.
Kui suur vajadus gümnaasiumikohtade järele üldse jääb, ei osanud Täht öelda. Laste arvu vaadates võib tema sõnul juhtuda, et Läänemaal piisab kahest riigigümnaasiumist: üks Haapsalus, teine Noarootsis.
„Kui vajadus tekib, saab koole juurde teha,” ütles Täht. „Elu ju muutub ja me ei raiu täna midagi sajaks aastaks kivisse.”
Miks on viibinud Haapsalus riigigümnaasiumi moodustamine? Kas see ei ole küllalt tähtis asi?
Vastab Raivo Trummal, haridusministeeriumi riigikoolide osakonna juhataja:
Viljandis alustab riigigümnaasium Haapsalust aasta varem ja seal ollakse kõikide asjadega sammuke ees, aga ka seal pole veel gümnaasiumi registreeritud eraldiseisva asutusena ega oma eelarvet loodud.
Need sammud ei takista muud tegevust, nendega pole mõtet küll viivitada, aga praegu on olulisem lahendada põhimõttelisemad küsimused nagu rahastamine jms.
Direktori värbamine — saan inimlikult aru, et see on tähtis teada, aga tööandja mõttes on ebaotstarbekas võtta üle kahe aasta enne kooliaasta algust inimene palgale. Me ei põhjenda seda ministrile kuidagi ära. Kui võtta direktor 0,1 koormusega, tekib küsimus, kas ta siis on või teda ei ole.
Kas uus haridusminister on teinud ka põhimõttelisi muudatusi?
Ei ole. Jõulisemalt on päevakorrale tulnud kogu gümnaasiumiosa riigistamine. Minister on leidnud, et gümnaasiumide arv on praegu väga suur.
Kas minister Aaviksoo pakutud 54 gümnaasiumi ongi siis riigigümnaasiumidena mõeldud?
Ei julgeks seda nii välja öelda, aga see on arv, mis on Eestile optimaalne, et raha efektiivselt kasutada.
Ei saa ühe joonlauaga lüüa, peab vaatama regionaalseid iseärasusi, aga see 54 on tõesti ideaalmudel.
Kas need allesjäävad gümnaasiumid on riigi, kohaliku omavalitsuse või eraomaniku omad, riik peab neid ikkagi rahastama. Kõik ei olegi nõus meelsasti oma gümnaasiumi riigile ära andma. Mõnes väiksemas kohas on gümnaasium selle kandi eksistentsi nurgakivi.
Kerged need otsused ei ole, aga see on üks koht, kust leida raha õpetajate palgatõusuks.
Eesti keskmises põhikoolis on õpilasi 50 ringis. Kui see jagada 9 klassi peale, on need ikka väga väikesed koolid. Ei saa aga igal pool ühe mõõduga lajatada — koolidel on täita suurem roll meie kultuuris. Aga arutelud, jah, käivad.
Kui kuulata Haapsalu volikogus eelarve ja laenude refinantseerimise arutelu, oleksid riigigümnaasiumi investeeringud linnale üle jõu käinud. Ega meilegi see kergelt tulnud, nii et positiivne on Haapsalu seis igal juhul.
