Haapsalus ei ole praegu tähtsamat asja käsil kui riigigümnaasium ja sellest johtuvad muudatused linna koolivõrgus. Linnavalitsus kutsus nüüd haridusministeeriumi esindaja volikogu ette selgitust andma. Tartust sõitiski kohapeale riigikoolide osakonna juhataja. Volinike read olid aga sel päeval hõredad, eriti opositsiooni poolel. Ega linnarahvaski kasutanud võimalust ise kuulda ja ise küsida.
Tartust Haapsallu tulekule kulub peaaegu tööpäev. Ministeeriumiametniku kõne kestis volikogus koos paari küsimusega kümmekond minutit. Ma ei tea, kas ametnik imestas endamisi, miks teda siia kutsuti. Mina küll imestasin.
Volikogus istuvaid volinikke vaadates olen mõelnud, et valijad peaksid käima istungeil ja nägema, kuidas nende valitud volinikud linna juhivad. Kas nad on eelnõud läbi töötanud, kas on ennast teemaga kurssi viinud või reedavad üksikud küsimused ja tuim käetõstmine pealiskaudsust ja huvi puudumist linna elu vastu. Eriti paistab silma võimul olevate Kesk– ja Reformierakonna saadikute loidus. Kõik, mis valitsusest tuleb, on hea. Ometi peaks koolireform just nooremaile volinikele, kel endal lapsed, eriti südamelähedane olema.
Valijad, küsige oma saadikuilt, kes koolireformist võidab ja kes kaotab, mis sisu uus kool saab ja mis saab uuest suurest 600 õpilasega põhikoolist. Las nad räägivad veehinna tõusust ja Veevärgi tegemistest, uutest ja vanadest laenudest ja kõigest muust, mis teile, valijaile, muret teeb.
Riigigümnaasium on linnavalitsuse jaoks “15 aastaga 5 parima Eesti kooli sekka”, mille lõpptulemus on juba aastast 2007 ette teada.
Aga peamine küsimärk saab olema 15 aasta jooksul Haapsalu enda koolivõrk, mille kohta tahaks ka infot. Või jääbki nii, et on algkool ja üks hiigelsuur põhikool?