15. MAFF. Matsalu rahvuspark juubeldab

Suitsu vaatetornist avaneb Matsalu rahvuspargi üks sümbolvaateid: Siutsu jõgi ühes ajaloolise võrgukuuri ja luhaniiduga. Foto: Kaarel Kaisel

MAFFi nimekaim Matsalu rahvuspark tähistab tänavu oma 60. sünnipäeva. Seda, kuidas praegusaja Eesti kõige kuulsam looduskaitseala sündis, aitab meenutada kaitseala esimene direktor Olav Renno.

„Matsalu lahe kui linnurohke paiga kaitse alla võtmise idee pärineb enam kui 80 aasta takka, mil toonane üliõpilane Erik Sits – hilisem Eesti juhtiv ornitoloog, professor ja akadeemik Eerik Kumari – saatis looduskaitseinspektor Gustav Vilbastele ettepaneku luua Matsalu lahe kaguosas linnukaitseala,” osutab tänavu veebruaris 85. sünnipäeva tähistanud Olav Renno Matsalu kaitse alla võtmise lugu kirjeldades. „Paraku olid paljud „tähtsad mehed” selle mõtte vastu, sest Matsalu oli kuulus linnujahipiirkond. Muu kõrval põhjendati vastuseisu sellegagi, et jahimeeste abistamine toob rannarahvale tulu…”

Kaitseala kui looduskaitsekaadri sepikoda

Kaitseala loomise võtmetegelane, Kirblas sündinud Eerik Kumari ei jätnud korduvaile nurjunud katsetele vaatamata jonni ning ajas oma rida aina edasi. Kumari ponnistused kandsid lõpuks vilja 11. juulil 1957, mil moodustati Matsalu riiklik looduskaitseala. Esialgu hõlmas see peaaegu 600 km² roostikke, luhtasid, rannaniite, saari ja veepinda. „Kaitseala esialgu väikesel meeskonnal õnnestus peaaegu lõpetada lindude salaküttimine, alustada loodusvaatlusi, abistada siia välitöödele saadetud teadlasi, tutvustada huvilistele siinset linnuriiki ja muud loodust,” meenutab kaitseala esimeseks, n-ö asutajadirektoriks määratud Renno. „Penijõe mõisas sai püsti ka kaitseala keskusehoone koos väikese muuseumiga.”

Renno kutsus kaitsealale tööle mitugi oma põlvkonna loodusmeest: Valdur Paakspuu, Jaan Naaberi, Henn Vilbaste, Hans Sootsi ja Heimar Laanemetsa. „Hiljem said nendest looduskaitse valdkonnas tunnustatud tegijad. Nii et Matsalu oli väikest viisi ka looduskaitsekaadri sepikoda,” viitab Renno, kes teenis kaitsealal direktorileiba viis ja pool aastat. Tema järel on kaitseala tööd juhtinud Valdur Paakspuu, Arvo Miilmets, Taivo Kastepõld ja Kaja Lotman.

Tähelepanuväärsete verstapostidena tõstab Renno Matsalu ajaloost esile kolme aastanumbrit. Esmalt 1969, mil pandi alus tänaseni üle Eesti lindude rõngastamist koordineerivale Matsalu rõngastuskeskusele. Nii kannavad kõik Eesti linnurõngad signatuuri „ESTONIA MATSALU”. Oluline on ka aasta 1976, mil sai Matsalust Eesti esimene rahvusvahelise tähtsusega märgala ehk nn Ramsari ala. Mõistagi ei saa ta kuidagi mööda vaadata ka aastast 2004, mil Matsalu looduskaitseala nimetati ümber rahvuspargiks.

Vana arm ei roosteta

Renno märgib, et kuigi elutee viis ta juba 50 aastat tagasi Matsalust ära, on tema side kaitsealaga säilinud. „Olen mitmel suvel uurinud luhtade linnustikku, juhatanud ekskursioone, konsulteerinud varasemaid loodusvaatlusi ja ajalooseiku, olen osalenud eri üritustel ja mõne loengugi pidanud, aga ka avaldanud kirjutisi ja toimetanud kogumikke Matsalu teemadel,” tunnistab Renno, et vana arm pole läinud roostetama.

Renno kinnitab, et MAFF on temas alati suurt huvi tekitanud ja ka naudingut pakkunud. „Olen seda filmifestivali külastanud 7–8 sügisel. Igal aastal olen välja trükkinud selle ürituse kava ja püüdnud kohal olla mind enim huvitanud filmide ekraanipäevil,” räägib ta. „Seni on mulle parim tundunud Joosep Matjuse film „Vana mees ja põder” kadunud Harri Põldsami peaosalusel.”

Renno tõdeb, et MAFFi olulisus ei piirdu mitte üksnes Matsalu rahvuspargi kui ühe meie tähtsama loodusväärtuse propageerimisega, vaid see aitab mõista looduse ja keskkonna parema kaitsmise vajadust kogu maakeral – ka inimkonna säilimise huvides. „Enamikus MAFFil näidatavais filmides on palju mõtlemisainet selle kohta, mis on viltu läinud ja mida saaks paremini teha või korraldada,” sõnab ta.

Keskkonnaamet kutsub MAFFil tähistama Matsalu 60 aasta juubelit!
21. septembril kl 18 Matsalu rahvuspargi külastuskeskuses Penijõe mõisas: vaatame vanimaid Matsalu looduses filmitud kaadreid, mida arhiivid talletavad, piilume sisse Matsalu maastike kujunemist salvestanud Rein Marani ja Ago Ruusi filmikaadritesse, meenutame Matsalu kaitseala ajalugu endiste töötajate ja juhtide pajatuste abil.

22. septembril kl 19 Lihula mõisas juubelile pühendatud Rändaja kohvik: Joosep Matjus tutvustab filmilõike Matsalu tänapäevasest loodusest, muusikat ja lüürikat pakuvad Silver Sepp, Kristiina Ehin, Indrek Tammoja ja teised, avatud on kohvik.

Mõlemal päeval on Matsalu juubeliga seotud viktoriin. Jälgi Matsalu Facebooki kontot! Küsimustele on võimalik vastata ka kohapeal infopäevadel. Toredad auhinnad panevad välja keskkonnaamet, RMK ja MAFF. Infopäevi toetab keskkonnainvesteeringute keskus.
Tekstikastile juurde Matsalu 60 logo

Mõnda Matsalu rahvuspargist
* Veidi üle 48 860 hektari suuruses Matsalu rahvuspargis laiuvad Eesti suurimad rannaniidud ja Läänemere suurim, ligi 3000hektarine roostik. Maailmas tuntakse Matsalut Euroopa kõige linnurikkama paigana, kus peatub ja pesitseb kümneid tuhandeid sulelisi.
* Sügisõhtutel koguneb Matsalu lahe äärde ööbima kuni 20 000 sookurge ning nende ööbimislend on üks peamisi ja vaatemängulisemaid looduselamusi, mis meelitab kohapeale linnuhuvilisi arvukalt nii Eestist kui ka mujalt.
* Kaitsealal on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi.
* Rahvuspargis on 7 linnuvaatlustorni (Penijõe, Kloostri, Haeska, Suitsu, Jugasaare, Küdeva ja Keemu) ning 3 matkarada (Penijõe (5 km), Salevere Salumägi (1,5 km) ja Suitsu (1,3 km)).
* Rahvusparki haldab keskkonnaameti Lääne regioon.