Sven Sester: majanduskasvu tuleb igal viisil toetada

Sven Sester. Arhiiv

Eesti majandusel ei ole juba aastaid olnud päikeselised ajad. Hoolimata valitsuste vahetumisest. Siiski on pilved hakanud hajuma ja päike pilve tagant paistma. Aasta esimeses kvartalis näitas Eesti majandus üle tüki aja korralikumat kasvu. Kõik me teame ütlust, et pill tuleb pika ilu peale, ja ka riik ei tohi korrata eelmise buumi harjal tehtud vigu. Eesti majanduslik ambitsioon ei või aga piirduda sellega, kui üle aastate ühes kvartalis küünib majanduskasv mõni komakoht üle nelja protsendi.

Ühe kvartali kiire kasvu kõrval peaksime vaatama ka kaugemale ehk seda, kuidas on Eesti majandus kriisist taastunud. Kuna majanduse kasvutempo on meile pettumusi valmistanud mitu aastat järjest, on meie majanduse baastase veel küllaltki madal. Töötame selle nimel, et majanduse head kasvu näitaksid ka järgmised kvartalid. Nõudlust toetavat eelarvepoliitikat on Euroopa Komisjon soovitanud kogu Euroopa Liidus. Majanduskasvu ei pea mitte kartma, vaid seda tuleb igal viisil toetada.

Täpsemad otsused eelarvepoliitika kohta saame teha sügisel pärast rahandusministeeriumi majandusprognoosi valmimist. Oleme valmis eelarvepoliitikas tegema korrektiive, kui majandusolud seda nõuavad. Olen ka varem öelnud, et struktuurse tasakaalu jälgimine pikema perioodi keskmisena annab valitsusele võimaluse majanduse stimuleerimiseks. Seda võimalust võib kasutada, kuid ei pea kasutama.

Maksuvaba tulu reform langetab tööjõumakse. See aitab leevendada ka üht Eesti majanduse keerukaimat probleemi, töötajate nappust. Järgmisel aastal tõuseb madala ja keskmise sissetulekuga inimeste maksuvaba tulu 500 eurole kuus. See lisatulu motiveerib inimesi eelistama töötamist toetustest elamisele ja praegu mitteaktiivseid inimesi tööle tulema. Samuti saavad leevendust ettevõtjad, kes peavad palku tõstes üha väheneva tööjõu pärast omavahel võistlema.

Töötajate saadav lisaraha jõuab paljuski tagasi tarbimisse ja elavdab majandust. Ühiskondlikust vaatepunktist on see üks paremaid maailmas äraproovitud vahendeid vaesuse vähendamiseks. Tegu on suure muutusega. Eelmise valitsuse 10eurose sammuga liikudes oleks selleks kulunud 32 aastat.

Nii jõuline tööjõumaksude vähendamine on võimalik teoks teha, nihutades maksukoormust teenimiselt tarbimisele. Maksutõusud üksikult võttes ei saagi meeldivad olla ja neid arutades on lihtne unustada, mis tänu lisa-maksutulule paremaks muutub.

Valitsusel on ette näidata tegelikke majanduskasvu soodustavaid otsuseid.

Me kehtestame madalama tulumaksumäära – 14 protsenti – äriühingute regulaarsetele kasumijaotistele. See parandab Eesti atraktiivsust konkurentsis ettevõtjate uute investeeringute pärast.

Me vähendame tööandjate maksukoormust, võimaldades töötajaid ettevõtte kulul maksuvabalt majutada ja transportida, samuti teha kulutusi töötajate tervise edendamiseks.

Me muudame soodsamaks osalusoptsioonide maksustamise, et Eesti oleks hea paik kiiresti kasvavatele äridele.

Me tegeleme ka bürokraatia vähendamisega. Näiteks alustavate ja väikeettevõtjate jaoks loome ettevõtluskonto – Euroopas uudse, täiesti bürokraatiavaba ja soodsa 20protsendise maksumääraga ettevõtlusvormi, mida saab kasutada järgmisest aastast.

Opositsiooni töö on teha kriitikat. Tuletan meelde, et eelmise valitsuse programm ei jõudnud tööjõu maksukoormuse langetamisel kaugemale sotsiaalmaksu marginaalsest langetamisest. Kui Eesti oleks muuseum, kus peamine mure on, et külastajad eksponaatidele kahju ei teeks, siis võikski nii toimida.

Majanduskasvu ei pea mitte kartma, vaid seda tuleb igal viisil toetada.