Avakülg » Pealugu, Uudised » Vatla rahvakoosolek: mida teha mõisaga?

Vatla rahvakoosolek: mida teha mõisaga? (5)

Vatla rahvas pidas kolmapäeva õhtul kolm tundi koosolekut, et arutada, mis saab edasi küla südamest — Vatla mõisast.

Kuigi rahvakoosolek oli välja kuulutatud piirkonna mõttetalgutena, selgus üsna kiiresti, et mõisast ei saa üle ega ümber. Küla mõttetalgutest said peagi mõisa talgud, mis kohati läksid päris emotsionaalseks.

Rahvas kartis, et Hanila vallavalitsus kavatseb munitsipaalomandis mõisa maha müüa, sest tal pole raha seda korda teha. Mõisa renoveerimise plaanile tõmbas majanduskriis kriipsu peale, ka praegu käib mõisa remont omavalitsusele üle jõu.

„Järgmised neli aastat ei tule kergem. Läheb ainult viletsamaks,” sõnas Hanila vallavanem Arno Peksar.

Võimaliku haldusreformi valguses peaks olema väga selge, kuidas oma elu tahetakse korraldada, ka see, mida mõisaga teha, selgitas Peksar.


Ainult mõis on veel jäänud

„Mis on Vatlasse jäänud, ainult mõis. Kõik olete ära võtnud, võtke mõis ka,” kostis saalist. Pakuti, et lapsi ei saa prognoosida, aga eakaid on küll: mõisa võiks teha vanadekodu.

Vallavanem Arno Peksar juhatas koosoleku siiski sisse sõnadega, et on tuldud arutama Vatla tuleva viie aasta plaane.

„Päris nii nagu seni edasi minna ei saa. Virtsus tahetakse teha tööstusparki,” sõnas Peksar ja ärgitas mõtlema, mida tahab Vatla rahvas.

„Virtsu mõtleb. Mul oleks hea meel, kui Vatla ka mõtlema hakkaks ja Kõmsi jalad kõhu alt välja ajaks. Lepime kokku, et ükski küsimus ega ettepanek ei ole loll,” ütles ta.

Pärast seda läks jutt jälle mõisa peale. „Tuleb mõelda, kas me suudame seda ülal pidada. Kas viie aasta pärast on lapsi? Mis on kümne aasta pärast? Kui külal ei ole tulevikku, kas tasub siis investeerida?” arutles vallavolikogu esimees Mardo Leiumaa.

Rahvas esialgu aldis kaasa mõtlema ei olnud. „Mina ei saanud kutsetki, mingit signaali ei saanud, ei teadnudki, et koosolek on, ja nüüd tahate viisaastakuplaani,” kõlas hääl rahva seast. „Nii ka ei saa, et igaks juhuks müüme mõisa maha!”

Leiumaa hüüatuse peale, kas küla on jätkusuutlik, vastas saal, et on küll.

Kohalik Priit Tein ütles, et tema on 25 ja lubab, et elab ka 10 aasta pärast Vatlas.


Kui kaob mõis, kaob kõik

Vatla mõisa müük tähendaks üksiti kooli sulgemist. Mõisas tegutsevad külaselts, raamatukogu, spordiringid — see on küla süda.

„Kogu Vatla elu keerleb mõisa ümber,” tunnistas Vatla kooli direktor ja seltsielu edendaja Helju Viikmann.

Viikmanni sõnul on rahvas olnud ärevil suvest saadik, kui vallavanem Arno Peksar ütles Lääne Elus, et mõisakompleksi müügist on olnud ideetasandil juttu.

Inimesed läksid hirmule, kohapeal on lapsi nagunii vähe, aga üks ja teine hakkas mõtlema, miks panna laps Vatla kooli, kui see nagunii suletakse.

„See juba kahjustas kooli,” sõnas Viikmann.

Koolis käib 13 õpilast, kooli riigi raha eest äratasuvuse piir on 12 õpilast, nii et mõne lapse äraminek võib tõesti viia kooli sulgemiseni.

Kuigi on teada, et järgmisel viiel aastal ei jää õpilaste arv alla 12, on tulevik ebakindel, sest häärber laguneb. Hõivatud on sellest vaid väike osa.

Kolmas korrus seisab tühi ja kütmata, seintelt langeb krohvi, aknad on kehvad, katus vajaks vahetamist. „Ei tea, kaua me suudame jätkata,” sõnas Viikmann.

„Aga isegi kui kool sulgeda ja mõis maha müüa, on rahval vaja kohta, kus koos käia, sest me elame siin,” lisas ta.

Arno Peksar ütles, et olgu omanik vald või keegi teine: kui läheb katus, siis läheb ka mõis. Vald on tellinud katuse ehitusprojekti.

Kooli kohta lubas Peksar, et see läheb kinni siis, kui inimesed hääletavad jalgadega, nagu see on juhtunud Lihula gümnaasiumis, kus lapsi peaaegu enam pole.

„Fakt on see, et kui kool kaob, siis variseb kokku ka mõis,” ütles kohalik elanik Linda Puusaag. „Ja küla tagantjärele,” lisati saalist.

Arvati ka, et kui kahes aknas on tuli, pole mõtet mõisat kütta.

Hanila elanik Peeter Vissak arvas, et mõisa peaks hallatama kumulatiivselt: kui palju väikesi tegutsejaid kokku korjata, siis saabki hoone täis.

Arno Peksar nentis, et Vatla ei ole viletsam koht kui teised, pole viletsam kui Lihula.

Meelis Põhako konkreetsele küsimusele, kas kool jätkab järgmised viis aastat, vastas Mardo Leiumaa, et ei saa seda lubada: tuleb uus volikogu, aga tuleval aastal igatahes jätkab.

„Vatla kooli tulevik on Vatla rahva kätes,” sõnas Peksar korduvalt.

Korduvalt ärgitas ta ka rahvast mõisa saatust oma kätte võtma. „Tuleb tegutsema hakata, mitte jääda, käed rüpes, istuma,” kordas ta, „aga nii ka ei saa, et kogu asi on ainult kahe–kolme entusiasti peal.”


Visioon pannakse paberile

Helju Viikmann küsis, kas vald toetab, kui rahvas otsustab, et mõis jääb müümata.

Mardo Leiumaa ütles selle peale, et tal pole aimugi, kui palju võiks mõisa remont maksta. Peksar täpsustas, et krooni keskel olnud see 20–30 miljonit.

Karuse jaamahoone perenaine Meelike Naris ütles, et Vatla mõis on üks Läänemaa kaunimaid ja selle seis ei ole sugugi nii halb. See on võimalik korda saada, ainult eestvedajat on vaja, sõnas Naris.

„Kui me tahame, et see on avalik hoone, siis peab see jääma vallale,” toonitas Naris.

Koosoleku lõpuks moodustasid kohalikud initsiatiivrühma, kes töötaks välja visiooni, mis mõisaga teha.

„Visiooni me teeme, aga hirm on, et paberile ta jääbki,” ütles Viikmann.

Hiljemalt sügiseks loodetakse visioon valmis saada ja sellega omavalitsusse minna, et see võetaks arengukavasse.

Mõisa saali kogunes kolmapäeval 60–70 inimest, Vatlas on üldse 180 elanikku, aga see on registri järgi, paljud ei ela kohapeal.

Rahva rohkus üllatas ka vallavanem Peksarit. „Lootsin, et inimesi tuleb, aga ei lootnud, et nii palju tuleb,” sõnas ta.

„Virtsu teeb linnuse, kui siit saaks mõisa,” ütles Vatla rahvale Virtsut korduvalt eeskujuks toonud Peksar lõpuks, aga nentis, et ega ühe õhtuga maailma paika panda.

„Virtsus oli selline koosolek 10 aastat tagasi. Kui midagi teha, siis peab ise tegema. Teil on suur mõis, meil ainult varemed. Kes tahab siin elada, see võtab ja teeb,” sõnas Virtsu arenguseltsi juht Jüri Mõniste.

Mõisa kõrval tuli koosolekul jutuks muudki. Vatla on kant, kust ei pääse kolm kuud aastas bussiga Haapsallu, mis on maakonna keskus. Pole postkontorit ega arstipunkti. Perearst võtab vastu Lihulas, kuhu buss läheb kaheksa paiku, tagasi kell kolm. Vallavanema sõnul tema perearsti sundida ei saa. Saalist arvati, et peab eriliselt hea tervis olema, et Lihulas arsti juures käia.




Fotod: Katrin Pärnpuu


5 “Vatla rahvakoosolek: mida teha mõisaga?”

  1. Tõesti ilus

    …mõis. Loodame,et ei lähe nagu raudteega-algul müüakse ja pärast nutetakse. Kunagi sai Vatlast head maltoosat. Mõnes toas võiks olla õllemuuseum….

  2. olen käinud ja näinud.
    ostan mõisa ää 1 euro eest kohustusega see 5 aasta jooksul korda teha.
    luban,et senised ja tulevased seltsid saavad jätkata.
    toon oma 276 naist ja meie lapsed sinna elama ning kooli.

    valimindmees , vali mind

  3. See küla surekski välja, kui kooli kaa ei oleks! pole kooli – pole noori ja vastupidi!
    Mulle väga armas vana koolimaja! Siiralt ja südamest loodan,et lahendus on positiivne!

  4. Väga tublid, et teid nii palju kokku tuli! Loomulikult peate ise hakkama pusima – paraku keegi teine seda teie eest ära ei tee! Aga unistage suurelt, ühtegi hullu ideed ei tohi enda teada jätta – kunagi ei või teada, mis sellest välja võib tulla. Jõudu :)

  5. Loost selgub, et Peksar on ikka realist ja Leiumaa mängib kuningat. Vatla rahvale jõudu!!!
    Neli suve nooruses seal veetnud, mõnus rahulik koht, kus inimesed kokku hoiavad.

Kommenteeri

Viimased uudised

css.php

© 2017 Lääne Elu. All Rights Reserved.