Soome kogemus toetas Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee taastamist
21. juuni 2012, 16:00
Raudtee taastamise komisjon proovis Soomes ära, kui mugav on moodsa elektrirongiga liigelda. Foto: Liis Moor
Riisipere–Rohuküla raudtee taastamist ette valmistav maakonnakomisjon tegi esmaspäeval väljasõidu Soome, et tutvuda Helsingi ümbruse reisirongiliikluse mõjuga ümbruskonna arengule.
Komisjon sõitis moodsa elektrirongiga — samasugused hakkavad tuleval aastal sõitma ka Riisiperre — 30 km kaugusele Keravasse, et kuulda, kuidas on kiire ja mugav transpordiühendus mõjutanud sealset elu.
Elektrironge läheb Helsingist Keravasse tihedamini kui linnaliinibusse Haapsalust Uuemõisa. N–ö aeglane rong, mis teeb 30 km peal 6–8 peatust, oli päral poole tunniga. Ei müra ega rattakolinat, ainuke heli meenutab tuulesahinat akna taga. Sõit on sujuv, kui tablood ei jälgi, ei saa arugi, et kiirust on 117 km/t.
Kiired rongid sõidavad Helsingisse 20 minutiga, siis on kiirust juba 160 km/t.
Kui tähtis on rongiliiklus Kerava linna ja ümbruskonna inimestele, oli näha jalgratastest, mis katsid tiheda kihina raudteejaama ümbruse platse. Rongiga tuli Keravasse ja läks tagasi ka Helsingi piirkonna ühistranspordi korraldust läänlastele tutvustanud ametnik.
Keravas, kus praegu on umbes 35 000 elanikku, tehakse iga päev 13 000 rongisõitu. Aastas sõidetakse Keravas rongiga aga 1,3 miljonit korda.
Keravas käib tööl 60% linlastest, ülejäänud töötavad Helsingis. Helsingisse käiakse tööl ka kaugemalt, Tamperest, Lahtist, Riihimäkist.
Et Lõuna–Soomes elanikkond kasvab, teeb laienemisplaane ka Kerava linn. Aastaks 2035 arvestatakse, et elanikkond on kasvanud 10 000 inimese võrra. Linnavalitsus on sellega seoses kavandanud mitme 16 korrusega hoone, n–ö kohaliku Manhattani ja uute autoparklate rajamist.
„Soomes nähtu kinnitas, et ajast, mil ühistranspordiliike, nt bussi– ja rongiliiklust hakati korraldama ühest keskusest ja juurutati ühtne piletisüsteem, kasvas reisijate arv hüppeliselt,” ütles maavalitsuse arengu– ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu.
Mäesalu sõnul hindavad inimesed mugavust ja kiirust, aga „just selle oleme endale eesmärgiks seadnud — luua kiire ja mugav transpordiliikide kombinatsioon Läänemaa ja pealinnaregiooni vahel”.
Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee taastamine vanal tammil ja ühine transpordikorraldus puudutab kolme maakonda: Hiiu–, Lääne– ja Harjumaad. Need kolm soovivad, et majandusministeerium lülitaks raudtee taastamise transpordi arengukavva aastaiks 2014–2020, samuti transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kavva.
Kas raudtee taastamine mahub riigi plaanidesse, peaks selguma aasta lõpuks.
Homme, reedel on majandusministeeriumi ja Lääne maavanema raudteekomisjoni esindajate kohtumine, kus räägitakse uue arengukava koostamise põhimõtetest.
Miks on vaja taastada raudtee
• Nüüdisaegne ühistranspordivõrk tagab regiooni kättesaadavuse, sellel on otsene mõju maakonna sotsiaalmajanduslikule arengule, asustusele ja elanikkonna püsimisele. Transpordikoridor Rohuküla ja Tallinna vahel rahuldab ka Lääne–Harjumaa elanike ja hiidlaste liikumisvajaduse elu– ja töökohtade, teenindus– ja haridusasutuste vahel.
• Raudtee taastamine täidab Euroopa Komisjoni soovitust muuta transport keskkonnasäästlikumaks ja vähendada maanteetransporti.
• Raudtee tasuvusuuring arvestab kulu–tulu kõrval ka sotsiaalmajanduslikke aspekte ja siis on Riisipere–Rohuküla lõik tasuv. Ka Helsingi, Kerava jt omavalitsuste ühine transpordikorraldamise kogemus kinnitas, et ühistransport ei tasu ennast finantsiliselt ära, omavalitsused ja riik peavad bussi– ja rongiliiklust toetama.
Allikas: Lääne maavalitsus
Kui raudtee tuleks, kaaluksin tagasi Haapsalusse kolimist ja rongiga Tallinnas tööl käimist. Haapsalu elukvaliteet on võrreldes Tallinnaga siiski oluliselt kõrgem – rahu, vaikus, meri. Laste kasvatamiseks ideaalne koht.
Kas rongiga või rongita, aga ääremaad voolavad inimestest tühjaks. Tööstus praktiliselt puudub. Kelle/mille vedamiseks raudteed taastada?
aastad tagasi oli raudtee perspektiivitu, müüdi erakätesse ja võeti ülesse. Hea, et nüüd saadakse aru tehtud vigadest.
mina nii kindel küll ei ole et seda viga nüüd kohe tuvastama on õpitud. selleks et rongiliikluse vajadusest aru saada ei pea soome sõitma seda enam nendel kes otsuseid ju vastu ei võta. nagu maaviletsus ja arenduskeskus. lihtsalt kõige ehtsam euroraha tuuldeviskamise kampaania. praeguset artiklist ju selgub see et läänlasele tahektakse maavalituse abil selgeks teha et rongiliiklust on ikka läänemaale vaja. kuulge klounid läänlasele pole seda vaja selgeks teha aga kogu tingel tangel käib ju selle kallal et seda tõestada. vale uksetaga käite mardisanti mängimas. siit kumab läbi see et maaviletsus tahab näidata et midagi teeb ja LAK peab ümmardajana kaasa joksma et enda eksitentsi maaviletsusele tõestada. näilist tööd on selle kallal vahtu löödud nii et vähe pole, tegelikkus tegeletakse aga huntidele hulgumise õpetamisega.
Puhas loljus ja raha varastamine. Isegi noukogude ajal soittis 2-3 inimest terve vagunis. Nüüd ka isegi tööd ei ole. Võiks veel rohukülas liisaks ehitada alveelaeva baas.
Ega sa viimaks nõuka ajal kuskil kaubavagunis jänest sõitnud?
Sõitsin Haapsalu liini aastaid ja sõitjaid jagus kõvasti. Sõidetud sai isegi 6 vaguniga ja rahvast polnud kunagi puudust. Ja inimesed ei ela ainult tööst, vaid neile on vaja ka elukohta, mis sobib hingele. Kõik ei taha elada mägedel. Aga töölkäimiseks kasvõi Laadr-Nõmme piirkonnas, sobib rong ülihästi. Eriti kui see tõeliselt mugav!
Käin tihti tallinnas oma autoga. Samas olen nautinud bussissõitu, mugav, rahulik ja kiire. Eelmine sügis mõtlesin, et proovin selle rongi ära, mis Riisiperest Tallinna sõidab. Kogemus oli selline, et sellise loksumise järel ma maanteetransporti välja ei vahetaks. Olen sõitnud bussidega linnade vahel Rootsis, väga mugav, kiire ja tihe transport. Tehke parem regionaalpoliitika korda, parandage ja tihendage bussitransporti asulate vahel, et inimestel oleks võimalik ka hilja õhtuti töölt koju sõita ja varakult tööle minna (näide Soomest). Rongi asemel pange käima dirizaabel, mis stardib Ridala lennuväljalt ja maandub Tallinna sadamas. Kui dirizaableid veel natukene tehniliselt täiustada, võivad nad lausa kihutama hakata. 30 minutiga Tallinna.
Rongiliikluse taastamine ei eeldagi kohest tööstuse olemasolu Läänemaal või Haapsalus. Asja positiivne mõte on siiski inimeste väljarände peatamine ja tagasitoomine Läänemaale. Nii mina ise kui ka suur osa minu sõpru/tuttavaid, sh. minu perekond, töötab/õpib ja elab Tallinnas, kuid siiani on sissekirjutus Haapsalus ja seda just selleks, et Haapsalu linnal ei väheneks vähemalt nende inimeste arvelt üksikisiku tulumaksu laekumine. Selliseid nö. “patrioote” on noorte Haapsalu ja Läänemaa inimeste seas palju, kuid elu teeb omad korrektuurid ja nii on kehtestanud muud omavalitsused sellistele inimestele topeltmaksud mõnel muul viisil, nt. Tallinna ühistranspordi teenus, mille eest mitte-tallinlased peavad maksma mitu korda enam kui tallinlane, samuti lasteaiakohtade saamine jms. Samas ei peagi Tallinna linn absoluutselt muretsema nt Haapsalu linna elanike eest ja selline hinnastamis/maksutamispoliitika on igati õigustatud. Teisalt ei pea Haapsalu linn või muud Läänemaa omavalitsused sellisel juhul ise suurt midagi panustama, jääb vaid nö. laekunud maksude vastuvõtmise rõõm. Selline asi ei ole aga jätkusuutlik ehk selleks, et midagi saada, peab ka vastu andma. Lihtne näide: võttes brutopalga aluseks 1000 eurot, siis sellest üle 100 euro laekub kohaliku omavalitsuse tuludesse. Nüüd on omavalitsusel valida, kas võtta kogu see summa naerunäol vastu ja nii mõnda aega muretult “tiksuda” või võtta sellest summast pool ja investeerida pool sellest laekumisest selle isiku teenustesse – teisisõnu tema suurematesse kuludesse, kuna ta töötab/õpib väljaspool omavalitsust, kus ta registreeritud on. Minu isiklik arvamus on, et Läänemaa ühiselt või Haapsalu ei saa vastu seista üldisele riikliku regionaalpoliitika läbikukkumisele, vaid nad saavad kohalduda ehk luua süsteeme, kuidas vältida väljasuremist ja edendada jätkusuutlikku omavalitsuse korraldust.
Ülaltoodust ei saa ma rongiliikluse taastamise vastastest ja negatiivsetest kommenteerijatest aru, kuna otsene rahaline mitte äratasumine ei tähenda, et see ühiskondlikult end ära ei tasu. Väga tõenäoline on, et Läänemaa omavalitsused, milliseid rongiliiklus läbima hakkab, peavad selle eest maksma, kuid kasu sellele tulebki kaudselt.
Väga paljud inimesed elaksid siiani Haapsalus (hoolimata kohapealsest tööpuudusest) kui neil oleks võimalus saada nt 45 minutiga Haapsalust Tallinna kesklinna.
Saadav kogukondlik kasu kaalub igal juhul üles otsese rahalise kulu ( mis kaudsete tulude laekumise näol kindlasti ei pruugi negatiivseks jääda).
Pooldan rongiliikluse taastamist!
Rongiliikluse taastamine ei eeldagi kohest tööstuse olemasolu Läänemaal või Haapsalus. Asja positiivne mõte on siiski inimeste väljarände peatamine ja tagasitoomine Läänemaale. – siin see jama ongi et inimene ei mõtle mitte seda pidi et saaks enda töökogaste võimalikult kaugemale elama tulla vaid kuidas saaks tasuvama töökoha. Seega väljarännet see vaevalt pidurdab. pigem tuleks mõelda sellele kuidas need töökohad mis praegu tallinnas on siia tagasi saaks tuua aga see pole rongiliikluse teema. või kas ongi vaja tagasi tuua selliseid tervistkahjustavaid töökohti. võibolla peaks arendama hakkam omandisuhtel baseeruvat majandust hoopis. meie jama on ju selles et palgattööliste arv on kogu ühiskonnas kole suur. see viitav aga omakorda sellele et väikeettevõtete struktuur on välja suretetud. sest suurtel on tööjõudu ju tarvis et kasumeid maksimeerida. rahva poolt vaadatuna on see genotsiid. sellest tulenevat tööstressi mis väljendub perekondade purunemises ja alkoholismilembust ei märka keegi. aga huvitav kuidas on see teadmine meie arusaamadesse sattunud mõtlemine et kõik peab ühiskonnas olema tasuv ja hinnasilt peab olema küljes. inimese suremine on ju puhas kulu riik ei suudaisegi matusetoetust inimestele maksta ja inimesed peavad omakestest lahti ütlema et riik neid mataks. omal ajal oleks asi hangudepeale läinud aga näe soveietipärandiga ori kannatab kõik välja.
tahaks 45 minutiga Pärnu
liikumist harrastajatele võiks ju parun münchauseni kahuri muretseda. selveri parklast lendaks iga 10 min järel kuul välja ja sihiks näiteks männiku karjääri, seal pehme maanduda. ilusa ilmaga oleks selline kiirlend lausa lust ja lõbu üle kauni eestimaa. PS. mis puudutab rongiliiklust, siis kindlasti tuleb valida auruvedurid, et kohalikud raudtee ääres elavad inimesed saavad veduri kütteks puid varuda ja sellega omale elatist teenida.samuti kasvaks kindlasti ka kohalik kaubandus raudtee jaamades, kus kohalikud saaks rongisõitjatele mune, piima, pannkooke, marju, seeni, mett, õlut ja viina müüa. komisjonil tasuks ära käia ka Argentiinas ja Indias, kus rongiliiklusest on ka palju õppida, õppida, õppida nagu ütles suur juht Lenin
Miks sellist hunnikut raha raisata? Seal ei hakka olema sõitjaid sellisel hulgal, et see kusagilt otsast ära end majandaks. Teeme odava variandi, aeglane rong liikuma ja pole vaja kõrgtasemel ettevalmistusi tee rajamiseks?? Veel hullem, 2 tundi Haapsalust Tallinna kõikuda ei viitsi keegi. Nii rikkaks me ei saagi, et raudteed selleks rajada, et vanaemad oma lapselapsi saavad sõidutada. ASJAL POLE MÕTET.
läänemaa komisjonide nimekirjas kõik enamvähem ühed ja samad isikud,nn kutselised komisjoniliikmed, mõni pea paarikümnes komisjonis ja pidevas komisjoniturismi karussellis nagu esikomisjonist juku kalle
Olen raudtee taastmis poolt ja soovin, et kohe kohe jõutakse ka tegudeni.Saatsin viimast vedurit ja tahanka jälle eismest näha
Nõus Heiniga. Ka ise olen samal põhjusel Haapsalusse sissekirjutatud,kuna soovin, et minu maksud kodulinna toetaksid. Kiirrongi olemasolul, kus ka wifi võimalus, saaksid väga paljud inimesed 1h rongisõitu Tallinnasse töötamiseks kasutada. Kui inimese töökoht asub näiteks Pärnu mntl on vägagi mugav Haapsalust Järvele sõita ja siis tööle jalutada. Kui kõik Eesti noored ja vanad Tallinnasse elama kolivad, muutub Tallinn varsti ummikute ja ülerahvastuse tõttu elamiskõlbmatuks. Samal ajal kui Eestis on palju kauneid väikelinnu, kus elada ja lapsi kasvatada on kordades parem. Haapsalus koolis käinuna ei pidanud näiteks kunagi kokku puutuma lollusega, kus lapsed sõidavad linnaliini bussiga 45min kooli või kooli ülerahvastuse tõttu alustavad lapsed koolipäeva õhtuses vahetuses.
alla 2 tunni see rong kunagi sõitma ei hakka, sellepärast eelistaksin juhul kui peaks rongiga Tallinna sõitma, magamisvagunit ja tingimust et,sõiduaeg Tallinna, sh. magamisaeg loetakse tööaja sisse ja tasustatakse kui öötöö
Ma olen ka jätkuvalt väga skeptiline selle projekti mõtekuses. Kui eksin ja see siiski toimima hakkab, siis on mul kindlasti hea meel.
Suured pooldajad ja komisjoni liikmed võiks skeptikute veenmiseks väikese tagatise välja panna – eksimuse korral maksab neist igaüks näiteks 50 % oma aastasissetulekust. Saadud rahaga finantseeriks komisjoni, kes uuriks välja, mille krdi pärast siis ikkagi ämber kolises.
Raudteed on vaja. Siis saaks inimesi loomavagunitega ääremaadele tagasi küüditada.
Mina kui endine Läänlane.arvan ka,et raudteed on vaja-siis saab Taal ta veel kord ära osta .Ega raudteed ei ehitata emotsioonidel,rahvast on vaja,mida vedada.Et kord päevas käib rong,selleks veel raudteed pole ehitada vaja.Võtke asja ikka mõistusega.
Tere kuidaste aru ei saa et siin pole rahvaga mingit pistmist.Tegemist on projektiga kus grupp inimesi üritab pappi kokku ajada.Sama toimus ka Tartusse plaanitava Eesti Rahva Muuseumiga.Kui euro ametnikud ütlesid et see mõttetu hakati kohe uut kohta otsima mida ehitada…
Rahvaga on siin pistmist väga palju ja kindlasti ei hakka rong Tallinna sõitma ei 45 minutiga ega 2 tunniga, vaid vahepealse ajaga.
Ka ERM-i puhul ei aja kõik inimesed raha taga, kahju vaid, et selle kohaks ei valita sobivamat koht, üritatakse teha vaid üks koloss ja ei osata seda siduda teiste asjadega, mis koha atraktiivsust ja külastajate arvu kõvasti tõstaksid.
Haapsalu raudtee ja ERM selles mõttes sarnased, et kummagi puhul ei osata näha paljusid lisaväärtusi. Seetõttu ongi vaja kasvõi lähiriikidesse vaatama minna.
Jah, komisjonid vajaks ka inimesi asjaga kursis olevate hulgast, kuid seda tava meil juba juurutama ei hakata. Kontrollitud.
See on punkt Taali kasuks et veel kord osta ja siis lammutada.Müüb endise raudtee aluse maa miljonitega uuesti riigile,ostab 1 krooniga tagasi ja müüb rööpad jälle uuesti sadades tuhandetes.Jokk!
taal sai ikka selle raua lasti eest mõned head miljonid mitte sajad tuhanded
Ja kelle kulul siis Soomes käidi, ikka maksumaksjakulul. No kas siis komisjoni liikmed ei teadnud et kaasaegne rong on mugav, ikka pidi Soomes käima.
sellised lollid me oleme, just tulime puu otsast alla
Vapustav vargamentaliteet:neljandiku annab Eesti maksumaksja ja 3/4 Jumal. Või maakeeli teised EL i maksumaksjad läbi neid koorinud poliitikutekarja. Ja pole üldse tähtis see,et majanduslikult ei tasu see hiigelinvesteering end kunagi ära ja annab vaid priske papi õigeid parteisid rahastanud ettevõtjatele. Raudtee ostnud Arne Taal on tore inimene ja terava mõistusega ärimees. Ostis õigel ajal miljoni krooniga terve Riisipere- Haapsalu raudtee. Praeguses mõistes väikese eramaja hinnaga.Ning arvati,et müüs kümnete millide eest rööpaid. Räägiti,et ta püüdis ka raudtee-alust maad erastada,et seda sadade millide eest riigile tagasi müüa,aga saatuslikuks sai kuuldavasti nimi- Taal. Oleks euro nimeks võtnud,oleks äri läbi läinud ja ta veel rikkam….Aga see võib ka kuulujutt olla. Küll aga teen ettepaneku ta auks Haapsalu raudteejaama ette suur rebasekujuga ausammas püsti panna.
Ehk oli otsustavaks see, et keegi kohalikest asjameestest sõdis raudteetammi eraomandusse minemise vastu?
Alati kõik pole ükskõiksed, igatahes on hea, et tamm on riigi oma.
Lp Tont! Miks see investeering ennast ära ei tasu? Ja mil moel tasub ennast ära nt Mäo uhiuus ristmik? Või Jõhvi-Kukruse suurehitus?
Raudtee Haapsallu ei tasu end ära seepärast,et ärikliente (kaubavedu) ja reisijaid on lihtsalt liiga vähe. Ka siis,kui kõik hakkaks vaid rongiga sõitma. Ehitusele ja tehnopargile kuluvatele sadadele miljonitele euridele tulevad lisaks püsikulud,mis pole ka väikesed ning jälle plekivad suure osa dotatsioonist kinni need maksumaksjad, kes seda teenust ei saa või ei taha kasutada…..
Tont – soovitan tutvuda mõne aja taguse Aidi Valliku artikliga siinsamas portaalis selsamal teemal. Arvud on kokku löödud ja projekt tehtud – kuna Taal tegi niipalju tööd ära, et vanad rööpad on eest ära võetud ja maa selle tarbeks korda tehtud, läheks projekt kokku maksma vaid veidi üle 20 miljoni, ka kõige mustema ennustatud stsenaariumi kohaselt 30 mil. max. Niied sadadest miljonitest võetagu nüüd küll auru vähemaks…
On olemas väga suur kaudne kasu, sotsiaalpoliitikline, regionaalne ja keskkonnahoid.
Kusjuures valmimise järgi püsikulud (diiselrongide puhul) polegi eriti suured, sest oleks vaid üks raudtee ja 3 jaama – Pisti (palivere), Haapsalu ja Rohuküla. Kusjuures, kui pole Rohukülas jaama vajadusi, on kulud veelgi väiksemad.
Pealegi kui teha natuke juurde:
ühendused saartega väikeste tiiburitega;
turistid Tartu ja Narva suunalt, seega Venemaalt;
jne.
oleks sõitjaid veelgi rohkem.
Olen Haapsalusse sõitnud omal ajal juhina ja võin öelda, et Haapsalusse oleks tunduvalt rohkem sõitjaid kui Viljandisse.
seal küüned, roniks siga puu otsa. pole meil isegi bussijaama, on üks teivaspeatus
kui oleks tallinn-haapsalu rongiühendus, oleks minu maksud päevapealt haapsalus tagasi.
aga tõsisemalt rääkides, siis kui raudtee teha rohuküla sadamasse välja, siis peaks ka kõige pessimistlikuma stsenaariumi kohaselt see projekt tasuv olema. rongiühendus kaubasadamaga oleks igale sadamaoperaatorile magus küpis.
see raudtee ehitatakse sama eesmärgiga mis isakese tsaari tarbeks, et suured saksad saaks samuti ükskord avapäeval selle tee läbi sõita ja pärast ordeneid üksteisele rinda torgata. autot ei asenda ka lähitulevikus enam miski ja raudtee on vaid suurte vahemaade jaoks otstarbekas, kui on (transiit)
Tule taevas appi!
Kui vedurijuhid näevad, kui palju on sõitjaid mujal…
Tead, eks, auto ei ole maailma naba ja mõistusega saab sellest aru, kui sõiduplaan on hea, oleks sõitjaid nagu murdu. Ja maailm ei koosne üksnes suurlinnadest!
Kellele hakkab see raudtee kuuluma? Kas Taal annab müüdud rööbaste eest sadud raha ka uue tee ehitusse? Kuidas saavad kasutada raudteed näiteks Linnamäe, Martna, jne. inimesed? Kas see projekt ongi ainult Haapsalu elanike jaoks? Mõelge kainelt ilma emotsioonideta, MUIDUGI UUE JAAMAHOONE ON TAAL JUBA RAUDTEE ÄÄRDDE JUBA RAJANUD.
no tõesti, igale ruutkilomeetrile liiprid ja olgu olla…
… sõidan autoga Tallinnasse 20 euri edasi tagasi kuus siis 400 ja aastas kuskil 4400 (puhkuse ajal ju ei käi) – ja minusuguseid on kümneid inimesi kui mitte sadu. krt kus tahaks rongiga pigem sõita.
Arvad Sa, et pilet antud lõigul maksab vähem?
Kuhu nüüd on jäänud jutt, et bussiga mugav sõita?
Ma pole küll rongi vastane aga tundub, et meie otsustajad teevad otsuseid emotsioonidele tuginedes.
Soome’ s tõesti rongiga sõita mugav. Kahjuks olen kogenud ka rongisõidu negatiivseid külgi. Näiteks kui liinides on tõrked jne. Muidugi meil Eestis kombeks, et enne ehitame maja ja siis teeme uksed aknad.
Põlvneme ju kilplastest.
Edu Eesti.
Niipalju siis lisaks sellel tasuvuse jutule: kui on transpordist juttu, siis ära tasub Eestis kaks asja – nafta (või muu suurtes kogustes toorme) – ja konterinervedu raudteel ja bussivedu suuremate linnade vahel.Ja bussivedu tasub ennast ära sellepärast, et keegi ei ootagi, et pileti hind (ja ka erasõidukite kütuse aktsiis) maantee ehituse ja hooldamise kulud ära kataks. Sellepärast arvestatakse (nii meil kui mujal) maanteede ja raudteede ehitusel mitte vaid rahalist kasu, vaid inimeste kasu. Inimeste kasu väljendab eelkõige aja kokkuhoius, aga ka väiksemas ohus enda elule,sõiduaja kasulikkuses (võimalus sõidukis midagi muud teha peale sõitmise), keskkonnahoius jms.Inimeste kasu määr sõltub kahest asjast – inimeste arvust ja kaugusest suurema sihtkohani. Siin on Haapsalu oluliselt paremas olukorras, kui Viljandi ja umbes samal tasemel, kui Pärnu. Ehk siis Haapsalu jaoks on Tallinn olulisem keskus, kui Viljandi või Pärnu jaoks. Väljendub see sõitude arvus. Omad metoodikad on olemas vastavateks arvutusteks. Sellise arvestuse kohaselt ei ole Haapsalu (õigemini siis Rohuküla) rdt taastamine kriipsugi kehvem investeering, kui ükskõik milline teine suurem transpordi infra ehitus Eestis.
et eestimaa jaoks on risti värav kõige olulisem koht ja suure arvestuse kohaselt kriipsugi kehvem investeering kui ükskõik milline teine rahamatmise projekt eestis
Jumala mõtetu tegevus: esiteks paljudel on omad liikumisvahendid, teiseks bussid, kolmandaks rongid on ebamugavad ja mis nendest inimestest saab kes kasutavad rongiteed igapäeva liiklusena kuna praegu on ju rongitee asemel jagratta- ja jalgtee. Ehitatatakse uus tee nendele??? Vaevalt, pigem pange asfalt sellele teele et rohkem liiklejaid oleks seal. Siis kui see raudtee ju sinna pandaks peaksid inimesed hakkama enda eludega riskima sõites mööda teeäärt kuna neid huligaane leidub ju liikluses. ÄRGE EHITAGE SEDA KURADI RAUDTEED SINNA VAID TEHKE SEE JALGTEE KORDA!!!!
vaatan ja loen mina seda kirjatükkide rida siin. harjuta inimestele mingi vaatepilt selgeks, harjuta sisse, pritsi meediasse natuke argumentatsiooni et kõik peab olema tasuv ja isemajandav ja keegi ei tahagi enam raudteed tagasi . varsti harjuvad ilma arstiabi, koolita, panga automaadita ja poeta ka elama ja mõne aja pärast üürgab kogu loomakari et polegi tarvis kõik toimib ise ja vaene poliitik Neeme peab siin tõestama et vaata mujal maailmas rongid ikka sõidavad ja miks sõidavad, mis on muidugi õige. Aga vaata kohalik lammas sööb rohtu, tõmbab kanepit vahele ja lambkari on juba õpetatud määgima mitte ulguma. Ja mine siis võitle nendega. aga sügavas hingesopis tiksub Neemel ikka et oleks veel parem kui saaks kudagi selle värava alt selle rongiliikluse käima panna ja veel parem kui selle saaks ehitada nii suure et lennuliiklus ka selle alt läbi mahuks ja veel parem kui selle lambakarja saak seda nooti määgima panna. Huvitav kas sellest lambakarjast tahabki neeme niin endale seda maffiat hakata kasvatama. Kui ennem oli risti bussi peatuses rahvas siis nüüd peale neeme maavanemaks ja maakonna arendajaks olemist on vaid varjud seinapeal. Kui sellest maakonnast siin see neeme lubatud lambakarja mafia ka veel üle käib siis jääb järgi vaid must viirg sinise taeva ja vahuse mere vahele. Aga näe luik ja karilaid ei suuda üldse siin suud lahti teha
mul kaa punnitab puhtast kullast tarkus läbi peanaha aga lambad ei saa must ikka aru. kõik on lollid. eriti lollid on kohalikud lambad sest nad on minu briljantse mõistuse vastu maffia moodustanud. kujuta ette, need kohalikud ei saa aru et kõige odavam on hoopis teleporteerumine marsruudi tallinn-kiltsi-käina. aga kohalikud lambamafioosod tahavad maksumaksjate käest viimase kui rutsi relssideks sulatada. ma iga päev teleporteerun säästukasse sokke ostma. ainult lambad ei märka kuidas tänu sellele SKP tõuseb. ja luige ja karjalaua suud mäkerdasid need ilged lambad ka sulaliimiga kinni, mistõttu ma üksi riigikogulasi sõimama pean. tänu minu mõtete selgusele püsib muide riigi eelave üldse tasakaalus. kahjuks kohalikud lambamafioosokari ei saa sellest aru.
siis on veel need punased lambad. need on ka kohalikud. nende maffia on eriti kole sest nad suitsetavad kanepit ja pilliroogu segamini, selle asemel et minu käest küsida kuidas marihuaanast seinaplokke ja pingviinidest kartuleid teha saab. nende punaste kommunistilambamaffioosodega ärge ka tegemist tehke sest nad on kohalikud. Minu kristallselge mõistuse sära siin kommentaariumis ainult hoiab neid maailma vallutamast. muidu nad ehitaksid maksumaksja rahade eest raudteed lihulast abuthabisse. kui need lambad vaid teaksid et minu kuldne mõistus neid laimukate kommentaaridaga iga päev takistab, siis nad ei üritakski . aga nad ei tea sest nad on kohalikud ja kuna nad on kohalikud siis on nad ka kommunistidest punased.