4

Galerii: Wabaduse teekond jõudis Riisipere jaama

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Sõjamuuseum soovis, et soomusrong Wabadus oleks esimene rong, mis sõidaks uut raudeed pidi Turba jaamani, kuid selleks Eesti Raudee luba ei andnud. Veel sel nädalal saab rongi uudistada Riisipere jaamas. Foto: Urmas Lauri

Kuni reedeni saab Riisipere raudteejaamas uudistada soomusrongi nr 7 “Wabadus”.

Sõjamuuseum tahtis esimese hooga soomusrongi tuua läänlastele veelgi lähemale – Turba raudteejaama. “Oli idee, et esimene rong, mis uuel raudteel sõidab, on soomusrong, aga ei saanud raudteega kokkuleppele,” nentis ajaloolane Leho Lõhmus Sõjamuuseumist.

Täna keskpäeval oli Riisipere jaamas rongi uudistajaid napilt. “Täna on võrdlemisi vaikne. Kell üks pidid tulema Lääne-Nigula valla inimesed. Mu oma poiss töötab seal, Mikk Lõhmus,” ütles ajaloolane.

“Selle rongi number ongi sellepärast seitse, et kuus laiarööpmelist soomusrongi oli Vabadussõjas,” ütles Lõhmus. „Wabadus“ ei ole ühegi Vabadussõja-aegse rongi koopia, „Wabadus“ on taasloodud ja ehitatud olemasolevast – samamoodi nagu soomusrongid sada aastat tagasi.

Taasloodud soomusrongi koosseisu kuuluvad suurtükivagun, kuulipildujavagun, dessantvagun, sanitaarvagun ja katteplatvormil asuv soomusauto „Estonia“, mida Riisiperes siiski kaasas pole.

“Kõige rohkem küsitakse, et kas see on originaalrong,” ütles 17aastane koolipoiss Fred Ilves, kes tegutseb ka soomusrongi giidina. Täna on ta meenemüügileti taga. Kõige paremoini minevat kaubaks soomusrongiteemalised šokolaadid, samuti külmkapimagnetid ning temaatilised T-särgid.

“Meie giid on sama vana, kui tollal sõdurid olid,” saab noormees aga huvilistele öelda.

“Vabadussõjas võitlesid isegi 14aastased,” lisas Lõhmus.

Kui Ilves gümnaasiumi lõpetab, plaanib ta minna kaitseväkke aega teenima. “Kalevi jalaväepataljoni tahaks,” ütles noormees.

Lõhmuse sõnul pole Vabadussõja-aegsetest soomusrongidest midagi säilinud. Ühe eksponaadi juures ta võttis oma sõnad tagasi. “1917. aastal Venemaal Putilovi tehases tehtud 122 mm haubits,” patsutas Lõhmus suurtükivagunis olevat laskeriista.

Haubitsa elulugu on kirev. 1920. aastatel müüdi soomusrongidel olnud haubitsad Soome, seal putitati need mitmel korral võitlusvalmiks ning praeguseks on sõjariist tagasi Eestisse jõudnud. “Väga võimalik, et see ongi Vabadussõja aegu soomusrongi peal olnud,” lausus Lõhmus.

Lõhmus teadis rääkida, et üldiselt paigaldati soomusrongidele pisemad, 76 mm haubitsad, kuid teada on, et kaks 126 mm haubitsat oli soomusrongide peal olemas. “Laskekaugus 8,5 kilomeetrit. Siit Turba jaamani laseb välja,” iseloomustas giid. “Sellega on see häda, et tagasilöögiga võis haubits tulistamisel vaguni uppi keerata.”

Soomusrongid olid Lõhmuse sõnul Vabadussõjas Eesti põhilöögijõud. “Meeste ja suurtükkidega jäime Punaarmeele alla, aga soomusronge oli rohkem,” selgitas Lõhmus. “Admiral Johan Pitka oli ju initsiaator. Tegelikult oli see eestlaste mõte, et dessant tuleks ka soomusrongile peale panna. Pitka, vana meremees, ütles, et laevadel on dessant, et miks rongidel ei ole.”

Lõhmuse sõmnul on tuntuim soomusrongiülem on hilisem Suurbritannia peaminister Winston Churchill, kes juhatas soomusronge Buuri sõjas. “Tollal oli see nagu liikuv suurtükipataljon, kuulipildurid ka,” meenutas Lõhmus. Aga Pitka oli see, kes täiustas soomusrongide löögijõudu.

Lõhmus rääkis loo Tartu vallutamisest. 14. jaanuaril 1919 ei pääsenud kaks soomusrongi Tapalt edasi Virumaale. “Mõtlesid hommikul, et päev veel noor, vaja tegutseda. Lõunaks võeti Tartu ära. 500 mehega võeti Tartu, kus oli mitu tuhat punaväelast,” tõi Lõhmus esile soomusrongide mobiilsuse. “Maanteed olid tol ajal ju viletsad.”

Vabrikutooteks on haubitsale lisaks ka auruvedur. “See on pealesõjaaegne, Rootsist,” tutvustas Lõhmus. Platvormvagunile on vedur tõstetud selle tõttu, et tema veerem on Lääne-Euroopa raudtee laiusega 1435 mm, Eestis kasutatava Vene rööpmelaiusega 1520 mm teda kasutada ei saa.

Kolmas giid, kes soomusrongi juures tegutses, oli Kalev Roose, temagi Sõjamuuseumist. Roose peab külastajate üle arvet.

“Pühapäeval käis 315, eile 150,” loetles Roose. Kokku on Wabaduse tuuril uudistajaid olnud üle 80 000. Balti jaamas seistes käis tuhatkond uudistajat päevas. Riisiperes käisid piirkonna koolid rongiga tutvumas juba enne koolivaheaja algust.

Soomusrong nr 7 “Wabadus”

  • 28. novembril 2018 möödus sada aastat Vabadussõja algusest. Eesti Vabariigi ja Eesti Vabadussõja 100. aastapäeva tähistamiseks valmis juubeliaastal soomusrong nr 7 „Wabadus“.
  • 1918. aasta Vabadussõjas tegutses kuus laiarööpmelist ja viis kitsarööpmelist soomusrongi, kuid soomusrong nr 7 „Wabadus“ ei ole ühegi Vabadussõja-aegse rongi koopia.
  • Taasloodud soomusrongi koosseisu kuuluvad suurtükivagun, kuulipildujavagun, dessantvagun, sanitaarvagun ja katteplatvormil asuv soomusauto „Estonia“.
  • Ajaloolistest soomusrongidest ei ole säilinud peale fotode mitte midagi. Soomusrong „Wabadus“ on taasloodud ja ehitatud olemasolevast – samamoodi nagu soomusrongid sada aastat tagasi.

Allikas Sõjamuuseum

Fotod: Urmas Lauri

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
kübe
kübe

Ega kui haapsalu lennuvälja punakotkad meil üle pea tuhisesid, siis uskusid ka kõik siiralt et näe me elame kõik vabal maal. Pärast selgus et okupatsioon oli kestnud juba üllatusena 60 aastat. Praegu on meil ka võõrväed sees. Enamus seadusandlusest tuleb moskva asemel nüüd brüsselits, millisest vabadusest te räägite :)) Riik küüditab sind siberi asemel soome tööle. Jooma ajab selline möla

Kas sina Kübe
Kas sina Kübe

viidki lilli nn. punaokupantide graniidikänkra juurde? Tundub vist nii sest ega peale sinu ju sinna pingi alla punnipudelid jätab. Laena omale hallpass viina eest ja üle Narva jõe. Siis ei pea sa siin elektoonilist rämpsu tootma. Prošhai tambovski volk!

Kärt
Kärt

No keda te lollitada üritate selle Wabadusega :))) Minna küll sellel maal siin ennast vaba inimesena ei tunne pigem nagu orjana, kes sellele Lõhmuse Mikule hea äraolemise võimaldab.

kes valiks?
kes valiks?

Miks Kärt vallavanemaks ei hakka? Lihtsalt hakka selleks! Saad hea elu peale. Või bla-bla-blaa on etem ajada? Mina elan küll vabal maal, igaühe arvamus on enda teha.

wpDiscuz