Ühe päevaga kogunes ligi 2700 allkirja kooseluseaduse toetuseks

Äsja edastati riigikogule pea 2700 inimese pöördumine kooseluseaduse toetuseks. Toetusallkirjad koguti kodanikuliikumise "Aitäh, aga minu traditsiooniline perekond ei vaja kaitset" lehel Facebookis ja otsekontaktide kaudu. Seda kõike vähem kui ühe ööpäevaga, teatas Kodanikualgatuse "Aitäh, aga minu traditsiooniline perekond ei vaja kaitset" üks eestvedajatest Kristina Papsejeva.

“Me soovime, et kõigil peredel oleks võimalus oma eraelu mõistlikult korraldada. Soovime, et samasoolised paarid saaksid seadustada oma kooselu ning laste olemasolu korral kasvatada oma lapsi kindla teadmisega, et nad on riigis teistega võrdsed kodanikud. Soovime, et kõigil Eesti inimestel oleksid võrdsed õigused ja võimalused,” seisab pöördumises, millega on teiste seas liitunud professorid Rein Raud, Katrin Nyman-Metcalf ja Rainer Kattel, kirjanik Aino Pervik, modell Carmen Kass, meediategelane Anu Saagim, muusikud Vaiko Eplik, Iiris Vesik ja Karl-Erik Taukar, muusik ja kirjanik Mihkel Raud, kirjanik Andrus Kivirähk, näitlejad Juhan Ulfsak, Ivo Uukivi, Mari-Liis Lill, Evelin ja Priit Võigemast, kunstiteadlane Eha Komissarov, kunstnik Jaan Elken ning paljud teised.

“Toetades kooseluseadust loome parema homse oma lastele. Sama meelt on ka minu abikaasa. Oleme nii-öelda traditsiooniline pere kahe lapsega, kuid leiame, nagu ka paljud teised, et teistsuguste perede õigused ja võimalused ei ohusta meie perekonda mitte kuidagi” lausus ettevõtmise üks eesvedajaid Kristina Papsejeva. “Samast soost partnerite õigused on inimõigused ning inimõigused on meie kõigi asi,” lisas ta.

“Kooseluseadust on vaja nii vabaabielus olevatele erisoolistele paaridele kui ka samasoolistele paaridele,” seisab tekstis, mis tunnustab eelnõu algatajate südikust. “Eesti vajab kooseluseadust. Eesti on kooseluseaduseks valmis. Juba 2012. aastal läbi viidud uuringu kohaselt on Eestis sellise seaduse pooldajaid vastastest rohkem,” on kirjas pöördumises.

Pöördumise riigikogule algatas sotsiaalmeedias kogunenud kodanikuliikumise "Aitäh, aga minu traditsiooniline perekond ei vaja kaitset" aktiiv ning selle kohta leiab täpsemat infot ja saab liituda veebiaadressil https://www.facebook.com/traditsioon. "Aitäh, aga minu traditsiooniline perekond ei vaja kaitset" on kooseluseadust toetav, vabast tahtest ja ilma rahastamata tegutsev kodanikualgatus, millega liitujad ei soovi, et nende perekonna kaitsmise loosungi all teisi perekondi alavääristataks.

Algatusega on nädala jooksul sotsiaalmeedias liitunud üle 12 000 Eesti inimese.

AVALIKU PÖÖRDUMISE TÄISTEKST JA TOETAJAD

Lugupeetud Riigikogu liikmed

Pöördume teie poole avaldamaks toetust kooseluseadusele. Teeme seda, kuna leiame, et Eestil on aeg seadustega tunnustada kõikide perede olemasolu ja õigust riigi kaitsele.

Meie jaoks teeb perekonna perekonnaks inimestevaheline austus, hoolimine, toetus ja väärikus. Eestis elab väga erinevaid perekondi: meil on üksikvanematega pered, vanavanematega pered, samast soost vanematega pered, kärgpered, lastega ja lasteta pered. Kooseluseadust on vaja nii vabaabielus olevatele erisoolistele paaridele kui ka samasoolistele paaridele.

Kooseluseadus nõuab otsustajatelt südikust ning me tunnustame algatajaid selle sammu eest, sest vaid nii muutub meie riik inimlikumaks ja õiglasemaks. See näitab, et Eestis on olulised Eesti elanike inimõigused ja võrdsed võimalused.

Eesti vajab kooseluseadust. Eesti on kooseluseaduseks valmis. Juba 2012 aastal läbi viidud uuringu kohaselt on Eestis sellise seaduse pooldajaid vastastest rohkem ja näiteks kodanikuliikumise "Aitäh, aga minu traditsiooniline perekond ei vaja kaitset" Facebooki lehele on mõne päevaga toetust avaldanud 10 000 inimest.

Me soovime, et kõigil peredel oleks võimalus oma eraelu mõistlikult korraldada. Soovime, et samasoolised paarid saaksid seadustada oma kooselu ning laste olemasolu korral kasvatada oma lapsi kindla teadmisega, et nad on riigis teistega võrdsed kodanikud. Soovime, et kõigil Eesti inimestel oleksid võrdsed õigused ja võimalused. Me soovime elada riigis, mille juhid ei mängi euroopalikku riigijuhtimist, vaid mille juhid astuvad ka konkreetseid samme, et meie riik seda oleks – euroopalik, demokraatlik ja inimõigusi austav.

Jaksu seaduse vastuvõtmisel.

Austusega

Kristina Papsejeva, Mihkel Jürissonm, Piret Räni, Kelly Grossthal, Priit Tohver, Evelyn Höglund, Greete Kõrvits, Helina Trepp, Hille Hanso

Pea 2700 allkirja andnud inimeste seas on ka:

Rainer Kattel, akadeemik; Aino Pervik, kirjanik; Vaiko Eplik, helilooja; Priit Võigemast, näitleja ja lavastaja; Rein Raud, kirjanik ja kultuuriteoreetik; Manona Paris, ajakirjanik; Andrus Kivirähk, kirjanik; Helen Tammemäe, peatoimetaja; Siim Nestor, muusikaajakirjanik; Evelin Võigemast, näitleja; Carmen Kass, modell; Kadi Viik, võrdse kohtlemise ekspert; Hannaliisa Uusma, muusik; Marge Monko, kunstnik; Merle Lilje, laulja; Katrin Nyman-Metcalf, professor; Kaire Vilgats, muusik; Martin Vällik, õpetaja; Rain Pikand, loovjuht; Maria Lilje, ettevõtja; Marianne Meiorg, inimõiguste ekspert; Anu Saagim, Elu24 peatoimetaja; Marje Hansar, ettevõtja; Reno Hekkonens, festivalide, kontsertide ja meelelahutusürituste suhtekorraldaja; Lauri Liiv, laulja; Rebeka Põldsam, kunstiteadlane ja kuraator; Maret Soom, ettevõtja; Liisa Past, kommunikatsiooniekspert; Susan Lilleväli, laulja; Tarmo Jüristo, kodanikuaktivist; Indrek Leivategija, tšellist; Jevgeni Krištafovitš, poliitik; Eva Vaino, laulja; Iiris Vesik, laulja; Jaanus Kivaste, kunstnik ja kirjastaja; Aro Velmet, ajaloodoktorant; Juhan Ulfsak, näitleja ja lavastaja; Andres Maimik, filmitegija; Jaan Elken, kunstnik; Eha Komissarov, kuraator; Mari-Liis Lill, näitleja; Ivo Uukkivi, näitleja; Katrin Aunpu, kommunikatsiooni – ja turundusekspert; Mihkel Raud, kirjanik ja saatejuht; Karl-Erik Taukar, laulja; Killu Sukmit , kunstnik ja muusik; Liisi Ojamaa, luuletaja; Raimo Ülavere, coach ja blogija; Elis Aunaste, saatejuht; Rolf Roosalu, laulja; Dagmar Oja, laulja; Berk Vaher, kirjanik; Raul Saaremets, saatejuht; Piret Järvis, saatejuht; Olavi Ruitlane, kirjanik.