Sellist algust ei osanud ette näha ka kõige paadunum ennustaja. MMi finaalturniiri avamängus Sao Paulos lööb suurfavoriit Brasiilia kõigepealt omavärava. Oh seda jahmatust väljakul ja tribüünidel, samuti miljonite televaatajate nägudel!
Kollasärkide kaitsja Marcelo jalast põrkus pall väravavõrku, aga ehmatanud puurivaht Cesar ruttas kohe patukotti lohutama. Marcelo niigi kohev juuksepahmak tundus üsna pulksirgeks turritavat ja silmad kaardusid ümaraks kui tõllarattad. Kas tõesti sellise laksuga algab siis teekond kuldse auhinna poole!?
Trennis harjutatakse kõikvõimalikke olukordi, aga omaväravate löömist mitte. Marcelo eksimus mõjus nagu süütuse äravõtmine ootuspingelt ja siis läks mänguks. Brasiilia uus supertäht, 22aastane Neymar alustas turniiri väga muljetavaldavalt. Ta oli tegev matši igas tähtsamas hetkes. Esimesena teenis ta kollase kaardi (vastasmängija küünarnukiga tõuklemises võis aimata Neymari paha poisi geeni), esimesena lõi ta MMi iluvärava, esimesena teenis ta vastasmängijalt kollase kaardi (Corluka sööstis ta jalgadesse), esimesena realiseeris ta finaalturniiri penalti.
Esimeses mängus kohe kaks väravat lüüa, see on igati mõjus algus uue legendi sünniks. Kui arutada tervikuna Brasiilia meeskonna stardi üle, siis paljud spetsid näevad peafavoriidi nõrkust kaitseliinides. Leitakse, et Brasiilia avamatš ei olnud veenev ja et sellise mänguga on meistritiitli võitmine vaevalt usutav.
Ilmselt pingutatakse kriitikaga üle, sest vastane polnud ju papist poiss ja võit 3:1 1998. aasta MMi pronksmeeskonna Horvaatia üle on tõsiasi. Muide, Horvaatia edulugu on küllaltki omapärane. 1992. aastal, mil äsja iseseisvunud riik FIFAsse vastu võeti, asuti vutiliidu reitingutabelis 125. kohal. Kuus aastat hiljem tõusti juba kolmandaks. Sellist tõusu pole suutnud ükski teine koondis. Kõige eredam täht oli siis Davor Šuker. Mängisid siis ja praegugi nn rõõmsat jalgpalli, millise stiili eredaim esindaja on muidugi Brasiilia. Praegu on Horvaatia reitingutabelis 18. kohal, Brasiilia 3.
Brasiilia avamängu hinnates ei tohi aga unustada, et nad on valmistunud kuuajaseks turniiriks, mis peab võiduga lõppema 13. juulil. Kindlasti on peatreener Luiz Felipe Scolari sellest juhinduvalt ka koondise vormikõverat ja kokkumängu targalt reguleerimas. Võib arvata, et kui kollasärgid hiilanuks avamatšis ideaalse kokkumänguga, oleks arvustajad viiekordsele maailmameistrile ette heitnud liiga varajast vormis olekut.
Üks on aga kindel: kohtunikel on Brasiilia mänge raske vilistada, sest kodutribüünide surve on meeletu. Avamatši vilistanud jaapanlane Nishimura andis küllaltki kergel käel nende kasuks penalti. Väga õigesti märkis ETV jalgpallistuudios Eesti jalgpalliliidu president ja meie vutielu peakonstruktor Aivar Pohlak, et Brasiilia värava all poleks Nishimura analoogses situatsioonis penaltit määranud.
Kokkuvõttes mõjus avamatš kohvimaa vutisambana ehk nagu nad omal ajal kuulutasid: löödagu meile pealegi värav, meie lööme ikka rohkem.
