Silt: jalgpalli mm
Aivo Paljasmaa: ise nii väike, aga tunne on suur
[caption id="attachment_465973" align="alignnone" width="1296"] Aivo Paljasmaa. Joonistus Ott Vallik[/caption]
Suur ja võimas Hispaania survestas väikese Roheneemesaarte meeskonda lausa inkvisiitori innukusega. Keskajast meile teada piinavahendi Hispaania saapa kombel keerati kruvisid aina kõvemini kinni, kui hidalgod piirasid saareelanike väravaesist. MMi debütandid aga ei murdunud. Hispaanlased ei suutnudki nende väravalukku lahti muukida, aga finaalturniiri esimene 0:0 viik on seni vaat et kõige rohkem kõneainet pakkunud.
Fännidele teadagi meeldivad väravad. Suurima erutuse tekitavad õhus veidi kauem aega vuhisevad pallid, mis kohe-kohe peaks takerduma väravavõrgus. Sekundi murdosake enne seda võib juba tajuda tribüünidel paisuvat häältemüha, mis hetk hiljem hiigellainena kõik enda alla matab. Võimas ja ilus nagu tormine ookean, ütleksid selle peale vanad merekarud.
Roheneemesaarte (portugalikeelse ametliku nimetusega Cabo Verde) väravavaht, 40aastane Vozinha sai aga üleöö
Tänavaküsitlus: kas vaatate jalgpalli maailmameistrivõistlusi?
Kas vaatate jalgpalli maailmameistrivõistlusi ja kellele hoiate pöialt?
Arvo
Jah olen vaadanud. Hollandile näiteks. Nad on mulle kogu aeg meeldinud.
Väino
Ei oskagi öelda, kelle poolt. Ütleme, et Brasiilia poolt. Ta on ikkagi niisugune tugev jalgpallimaa.
https://youtu.be/d-Qer1c0tJE
Taja
Mina ei vaata, aga mu abikaasa vaatab. Ei oska öelda, kellele ta pöialt hoiab, sest mulle üldse ei istu see mäng tegelikult.
Martin
Ikka. Saksamaale ja Hollandile. Olen lapsepõlvest saadik nende poolt olnud, nii et traditsioon.
Aivo Paljasmaa: ehk lööb klaariks
[caption id="attachment_465973" align="alignnone" width="1296"] Aivo Paljasmaa. Illustratsioon: Ott Vallik[/caption]
Aga ei pruugi. Pall lüüakse küll mängu ja kogu maailm on elevil. Viie päeva pärast kõlab Mehhikos avavile järjekordsel jalgpalli MMi finaalturniiril. Tšempion selgub 19. juulil New Jerseys USAs.
Vutiromantikutel algab rõõmus aeg, ülejäänud osa inimkonnast vaevleb aga nõutult, et on seda hullust veel vaja. Pinged kasvavad niigi päevast päeva: Hormuzi väin, sõda Ukrainas, aina tõusev elukallidus. Loota, et mingi mäng suudaks neid muresid leevendada, tundub parasjagu lapsik.
Jalgpall on inimkonnale aga läbi aegade mõjunud omamoodi lapsikusena. Selles mängus ava
Aivo Paljasmaa: Kataris sündis Messias
[caption id="attachment_242898" align="alignnone" width="900"]
Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Argentina ja Prantsusmaa finaalmängust oli selja taga ligi 80 minutit. Prantslased tundsid olevat uskumatult hambutud. Esimese pealelöögi vastaste väravale suutsid nad sooritada alles mängu 66. minutil. Paljukiidetud ründevõimsusest polnud märkigi. Kohe grande finale algul haarasid argentiinlased ohjad oma kätte ja pressisid vastast agressiivselt. Nad juhtisid 2:0 ja suur triumf oli kõigest kümmekonna minuti kaugusel. Ei olnud ka ühtegi märki, et prantslased suudaksid mängupilti muuta.
Teleri ees istudes hakkas kõrvus kumisema „Don’t Cry For Me, Argentina”. Madonna on selle Andrew Lloyd Webberi ja Tim Rice’i muusikalist „Evita” pärit meloodia paljude südametesse laulnud.
Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Argentina ja Prantsusmaa finaalmängust oli selja taga ligi 80 minutit. Prantslased tundsid olevat uskumatult hambutud. Esimese pealelöögi vastaste väravale suutsid nad sooritada alles mängu 66. minutil. Paljukiidetud ründevõimsusest polnud märkigi. Kohe grande finale algul haarasid argentiinlased ohjad oma kätte ja pressisid vastast agressiivselt. Nad juhtisid 2:0 ja suur triumf oli kõigest kümmekonna minuti kaugusel. Ei olnud ka ühtegi märki, et prantslased suudaksid mängupilti muuta.
Teleri ees istudes hakkas kõrvus kumisema „Don’t Cry For Me, Argentina”. Madonna on selle Andrew Lloyd Webberi ja Tim Rice’i muusikalist „Evita” pärit meloodia paljude südametesse laulnud. 
Aivo Paljasmaa: neli unistavad edasi
[caption id="attachment_242898" align="alignnone" width="900"] Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Youssef En-Nesyri – kes ta on? Umbes nii võis vutisõber enne MMi nõutult õlgu kehitada. Arvatavasti ei jää selle Maroko mehe nimi ka pärast MMi meelde paljudele, kuid Portugali rahvuskoondise mängijatele küll. En-Nesyri peaga löök lendas veerandfinaalmängus portugallaste väravavõrku ja kohtumise ainsaks tabamuseks see jäigi.
Esmakordselt MMi ajaloos on Aafrika meeskond jõudnud poolfinaali. Lapsepõlvest meenub klišeelik loosung „Aafrika ärkab”. 1950. aastatel algas riburada Musta mandri riikide vabanemine koloniaalikkest ja tolleaegne NSVL-i propaganda lausa nautis tekkinud olukorda. Ilmusid ka mitmesugused pilapildid, kus kujutati mustanahalist vabaduse ihalejat, kes purustab teda kammitsevad orjaketid. Aafriklasi ahistanud kapitaliste kujutati hirmuga põgenevate valgenahalistena, kes kandsid valget ülikonda ja korgist kõvakübarat. 1960ndatel jättis punapropaganda küll tähelepanuta, et suurem osa nn vabanenud riikidest hakkas valgeid isandaid tagasi kutsuma, sest majandus käis alla ja riigi korraldusega ei saadud hästi toime.
Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Youssef En-Nesyri – kes ta on? Umbes nii võis vutisõber enne MMi nõutult õlgu kehitada. Arvatavasti ei jää selle Maroko mehe nimi ka pärast MMi meelde paljudele, kuid Portugali rahvuskoondise mängijatele küll. En-Nesyri peaga löök lendas veerandfinaalmängus portugallaste väravavõrku ja kohtumise ainsaks tabamuseks see jäigi.
Esmakordselt MMi ajaloos on Aafrika meeskond jõudnud poolfinaali. Lapsepõlvest meenub klišeelik loosung „Aafrika ärkab”. 1950. aastatel algas riburada Musta mandri riikide vabanemine koloniaalikkest ja tolleaegne NSVL-i propaganda lausa nautis tekkinud olukorda. Ilmusid ka mitmesugused pilapildid, kus kujutati mustanahalist vabaduse ihalejat, kes purustab teda kammitsevad orjaketid. Aafriklasi ahistanud kapitaliste kujutati hirmuga põgenevate valgenahalistena, kes kandsid valget ülikonda ja korgist kõvakübarat. 1960ndatel jättis punapropaganda küll tähelepanuta, et suurem osa nn vabanenud riikidest hakkas valgeid isandaid tagasi kutsuma, sest majandus käis alla ja riigi korraldusega ei saadud hästi toime.
Aivo Paljasmaa: tee tippu aina kitseneb
Kaheksandikfinaalmängudes oleks nagu rajuhoog vutiplatsidest üle vuhisenud. Kaheksa mängu jooksul löödi 28 väravat ehk 3,5 väravat mängus. Kusjuures Jaapani–Horvaatia ja Maroko–Hispaania matšid lõppesid viigiliselt 1:1 ja 0:0. Siis läksid käiku penaltiseeriad. Aivo Paljasmaa: suurte sihik läheb paika
[caption id="attachment_228211" align="alignnone" width="900"] Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Pühapäeva õhtuks oli kaheksandikfinaalides kaheksa koondist juba platsil käinud ja neljal neist tuleb kodutee ette võtta.
Kui alagrupiturniiril šokeeris paljusid Saksamaa ja Belgia põrumine, millele võib lisada veel Uruguay napi väljalendamise, siis praeguses turniiri käigus hakkavad eeldatavad favoriidid tuure üles võtma. Kaheksandikfinaalis löödi pühapäeva õhtuks nelja mängu peale kokku 14 väravat (3,5 tabamust keskmiselt mängus) ja Holland, Argentina, Inglismaa ning Prantsusmaa olid oma vastastest kindlalt üle.
Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Pühapäeva õhtuks oli kaheksandikfinaalides kaheksa koondist juba platsil käinud ja neljal neist tuleb kodutee ette võtta.
Kui alagrupiturniiril šokeeris paljusid Saksamaa ja Belgia põrumine, millele võib lisada veel Uruguay napi väljalendamise, siis praeguses turniiri käigus hakkavad eeldatavad favoriidid tuure üles võtma. Kaheksandikfinaalis löödi pühapäeva õhtuks nelja mängu peale kokku 14 väravat (3,5 tabamust keskmiselt mängus) ja Holland, Argentina, Inglismaa ning Prantsusmaa olid oma vastastest kindlalt üle.
Aivo Paljasmaa: värav seisis valel kohal
[caption id="attachment_242898" align="alignnone" width="900"] Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kas kujutaksite ette, et ööpimeduses hiiliksid Belgia jalgpalliametnikud Kataris mänguväljakule ja asuksid millimeetri täpsusega mõõtma jalgpallivärava postide asukohta? Et äkki olid need kasvõi veidikenegi valesti üles seatud ja seetõttu ei läinud Belgia tähtründaja Romelu Lukaku teele saadetud pommlöök mitte vastaseks olnud Horvaatia väravasse, vaid tabas hoopis väravaposti? Kindlasti on võimalik mingi silmale nähtamatu vääratus sealt välja mõõta ja nii järgneks juba Belgia ametnike tõsimeelne ja ametlik protestiavaldus, et tegelikult oli õigus nende poolel.
Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kas kujutaksite ette, et ööpimeduses hiiliksid Belgia jalgpalliametnikud Kataris mänguväljakule ja asuksid millimeetri täpsusega mõõtma jalgpallivärava postide asukohta? Et äkki olid need kasvõi veidikenegi valesti üles seatud ja seetõttu ei läinud Belgia tähtründaja Romelu Lukaku teele saadetud pommlöök mitte vastaseks olnud Horvaatia väravasse, vaid tabas hoopis väravaposti? Kindlasti on võimalik mingi silmale nähtamatu vääratus sealt välja mõõta ja nii järgneks juba Belgia ametnike tõsimeelne ja ametlik protestiavaldus, et tegelikult oli õigus nende poolel.