Vallad võtavad teeremondiks laenu

Aastaid kestnud teede alarahastamine ja laastavalt mõjunud talv sunnivad omavalitsusi teeremondiks laenu võtma.

Ridala volikogu on harva nii üksmeelne kui viimasel istungil, mil otsustati, et vallateede remondiks tuleb võtta laenu.

„Talvega on teed hulluks läinud,” ütles Ridala vallavanem Toomas Schmidt. „Kaebusi on palju, et teed ei ole sõidetavad.”

Ridala valla maanõunik Ailar Ladva ütles, et üks hullemaid kohti on Üsse ja Võnnu vahel Kabrametsa tee. Seda teed sõidab koolibuss ja ka muu liiklus on päris tihe.
Tolmuvaba kate

„Teekate pole aastaid uut kruusa saanud,” ütles Ladva.

Teine halvas seisukorras kruusatee on Haeska–Panga, eriti Haeska–poolne ots, aga seal on kõige hullemad kohad juba hööveldatud.

Niisama halvas seisukorra on ka Espre ja Jursu tee, eriti metsavahelised lõigud.

Kuigi Ridala valla eelarve on vastu võetud, ei piisa selles teeremondiraha. Seepärast olid volikogu kõik liikmed päri, et tuleb laenu võtta.

Ridala vallavalitsus peab volikogu järgmiseks istungiks ette valmistama eelnõu, millised teelõigud remonti lähevad ja kui palju peab laenu võtma.

„Eelistatud on külavahelised lõigud, kus elab rohkem inimesi,” ütles Ridala volikogu esimees Toomas Vallimäe.

Schmidt lisas, et metsateed jäävad esialgu kruuskatte alla, sest rasked metsaveomasinad lõhuksid pinnatud teekatte kiiresti ära. Kruusateid saab aga hööveldada.

„Inimesed ootavad muidugi tolmuvaba katet,” ütles Vallimäe ja lisas, et seda soovi püütakse arvestada.

Esialgu arvestatakse tänavu umbes 10 km remondiga, selleks võib kuluda 300 000 eurot.

Millised lõigud laenurahaga korda tehakse, otsustab volikogu järgmisel istungil aprillis.

Ridala valla eelarves on tänavu tee–ehituseks 108 000 eurot, sellest on 11 000 valla enda raha. Teehoolduseks on 39 000 eurot riigiraha.

Eelarvesse planeeritud teerahaga saab pinnata 2,6 km teid: Herjava kandis Silmal ja Oja tänav Uuemõisas.
Talv laastas ka riigiteid

Hanila vald võttis teeremondiks laenu juba mullu ja kavatseb seda teha ka tänavui.

„Mullu tegime korda kõige hullemad kohad,” ütles vallavanem Arno Peksar.

Vald võttis siis laenu 70 000 euro ringis, aga tänavu on kavas võtta vähemalt kolm korda suurem summa. Kui mullu parandati kruusateid, siis tänavu on mustkatte panek.

Peksar möönis, et igal aastal teede laenu võtta ei saa, sest tarvis laenuressurssi tuleb hoida ka muudeks töödeks.

Peksari sõnul poleks asi nii hull olnud, kui oleks vahepeal saanud kruusateedele uut katet peale vedada. Seda aga ei saanud rahapuudusel teha.

Riigile kuuluvad kruusateed on paremas seisus kui vallateed, aga ometi on tänavune talv laastavalt mõjunud ka neile.

„Sel aastal oli talv nagu üks pikk märg sügis,” ütles maanteeameti Lääne regiooni hooldusosakonnas peaspetsialist Urmas Robam. „Kruusa häda ongi, et kui kate märgub üle, on teed raske korras hoida.”

Kuivemaid kohti saab juba hööveldada, aga metsavahel on tee muldkeha veel külmunud, päike ja tuul ei pääse kuivatama. Vesist katet ei saa ka hööveldada — sellest tuleb vaid üks kruusasupp, ütles Robam.

Riigil on Läänemaal 200 km kruusateid. Läänemaal saab tänavu mustkatte umbes 8 km kruusateid. Selleks kasutatakse Palivere–Risti ja Risti–Riisipere teeremondil tekkivad freesipuru. Mustkatte alla lähevad Kullamaa ja Liivi kandi teed.