Seda ei juhtu just sageli, et rahvusvahelise suurfirma Eesti haru peakontor asub Haapsalu külje all.
32 000 Rootsi põllumehe omanduses Lantmänneni kontserni alla kuuluva Volvo raskemasinate müüja Sweconi puhul on just nii. Firmal on Eestis veel viis esindust, kuid Uuemõisa oma on suurim.
Ettevõtte tulek siia on huvitav. 1990. aastate alguses polnud enamikel kohalikest välismaal erilisi ärisidemeid. Siin elas aga Urmas Orgla, kellel oli Rootsis onu, kes II maailmasõja ajal sinna põgenes. Tema kaudu saadigi rootslastega jutule. Eesti poolt oli tol ajal partneriks Haapsalu KEK.
1993–2004 kandis firma Lantek AS nime, olles eesti ja rootsi partnerite ühisomanduses, kuid 2004. aastal omandas Swecon seal täisosaluse.
Pika staažiga juht
Üle võeti üle ka emaettevõtte nimi. Tegevusvaldkond on aga jäänud samaks – Volvo traktorite, ekskavaatorite, laadurid, teerullid ja muude raskemasinate müük ja hooldus. Tänaseks on ettevõttel 36 töötajat ning umbes pooled neist teenivad leiba Uuemõisas.
Juhatajaks on firmal praegu Elna Siimberg, kes sattus sinna üsna proosalisel põhjusel. „Juhus,“ naeris ta ja jätkas, „1993. aastal, kui firma loodi, oli vaja inimesi, kes oskaks rootsi keelt. Nii ma sinna sattusin.“ Kolm aastat hiljem oli ta juba tõusnud ettevõtte juhatajaks ja on olnud selles ametis siiani.
Siimbergi sõnul läheb enamik müüdud raskemasinatest Haapsalust väljapoole. 2013. aastal müüs Swecon Eestis 37 uut ja 37 kasutatud masinat.
„Põhimõtteliselt sama, kui 2012. aastal,“ kommenteeris juhataja. „Mõne uue müüsime tol aastal enam, kui mullu“ jätkas ta. Sarnaselt sõiduautode turule on ka rasketehnika puhul tema sõnul märgata, et ostjate seas on kasvanud kasutatud masinate populaarsus.
„Käivet suurendasime 2013. aastal natuke, kuid turg on endiselt väga hinnatundlik,“ selgitas Siimberg. „2007. aasta tulemusi enam ikkagi näha pole,“ nentis ta. „Olukord on stabiilselt vaikne ja väga palju kasvada on keeruline.“
„Selle aasta eesmärgiks on meil olla jätkuvalt kasumis ning investeerida ehk veidi töökodade arendusse. Eriti Tartus, kus eelmisel aastal uue väikse esinduse avasime,“ ütles Siimberg.
Sweconi kohaliku haru peakontorit Läänemaalt ära kolida pole plaanis.
„Oleme oma esinduste ja mobiilse hooldusega üsna hästi Eesti ära katnud. Poolte töötajate Tallinna kolimine mõjuks pigem kahjulikult. Palgakulud on pealinnas ja Haapsalu külje all erinevad,“ muigas ta.
Ümberehitus Eestis
Siimberg ütles, et keskendutakse paralleelselt nii müügitööle kui remonditeenuste osutamisele, kuid töömahu tõttu tegeleb hooldusega rohkem töötajaid. „Paljud neist käivad üle kogu Eesti klientide juures kohapeal,“ rääkis ta. Kõik kliendid on Sweconi Eesti esindusel siinsamas riigis.
Sweconi mehaaniku Andrus Nõupuu sõnul sõltub esinduses tehtavate hoolduste ja väljasõitute arv hooajast.
„Aasta lõpus, kui klientide firmades on jõulupuhkused, tuuakse meile rohkem masinaid. Karjäärihooajal käime ise enam klientide juures,“ lausus ta. „Üldiselt tuuakse siia masinaid, mis saavad kas ise maanteel sõita või asuvad lähedal. Väiksema eraettevõtja jaoks on treileri rentimine tõsine väljaminek.“
Kaasaegsed hooldustööd eeldavad samavõrd elektroonikateadmisi kui mehaanikat ning garaaž meenutab mõneti arvutilaborit. Nõupuu sõnul on nende käe alt läbi käivad masinad pea kõik arvutipõhise diagnostikaga.
„Mõnel väikeettevõtjal on paar vanemat ekskavaatorit, millel pole eriti elektroonikat peal, kuid need on üksikud erandid,“ selgitas ta.
Regulaarsed hooldused kõiguvad olenevalt masina suurusest ajaliselt tema sõnul 1,5 tunnist 14 tunnini. „Erakorralise remondi puhul on iga juhtum individuaalne,“ rääkis ta.
Suuruse osas kõiguvad Uuemõisast läbikäivad masinad paarist tonnist 32 tonnini. Mehaaniku sõnul mahtus ka kõige suurem sõiduk garaažiuksest sisse.
„Täpselt läks,“ muigas ta. Sinna saabub ka täiesti uus tehnika, millele klient on soovinud näiteks spetsiifilisi lisasid. „Tehast otse tellides on baasversiooni modifitseerimine üldiselt kulukam, kui sellega esinduses tegelemine,“ tutvustas Nõupuu.
Ettevõtte garaažis seisab praegu näiteks 20 tonnine uus ekskavaator, mida täiendati tööks turbarabas.
„Panime laiemad roomikud ja arendasime juhtimissüsteeme nii, et iga juht saab seadistused enda järgi teha,“ tõi Nõupuu näite.
