2

Eesti majandus kasvas mullu 1,6 protsenti

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Nurme vabrik. Foto: Arvo Tarmula

Nurme vabrik. ARVO TARMULA

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes 1,6%, teatas statistikaamet. 2016. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes 2,7%.

2016. aastal oli SKP jooksevhindades 20,9 miljardit eurot.

2016. aastat iseloomustab SKP aeglane, kuid stabiilne kasv. Eesti majanduse kasvu vedasid 2016. aasta erinevates kvartalites nii kaubandus, info ja side kui ka transpordi tegevusala. Transpordi tegevusala lisandväärtus, mis oli eelmisel kolmel aastal reaalarvestuses majanduse üks suurimaid pidurdajaid, jätkas langust veel ka 2016. aasta I kvartalis, kuid alates II kvartalist panustas SKP kasvu positiivselt.

Enam kui pooled tegevusaladest mõjutasid 2016. aastal majandust positiivselt. Tugevalt panustas majanduse kasvu info ja side tegevusala lisandväärtuse suurenemine tänu tarkvara arendusteenuste jõudsale edenemisele. Kaubanduse tegevusala lisandväärtuse kasv oli viimase nelja aasta võrdluses suurim ning seda peamiselt jae- ja hulgikaubanduse stabiilse kasvu toel. Kuigi Eesti suurima tegevusala, töötleva tööstuse lisandväärtus langes 2016. aasta I kvartalis, suurenes see aasta kokkuvõttes 0,8%.

Neto-tootemaksud mõjutasid majandust 2016. aastal positiivselt. Kasvas nii käibe- kui ka aktsiisimaksude laekumine, samuti suurenesid ka subsiidiumide väljamaksed.

Pärast langust 2015. aastal kasvas 2016. aastal kogumajanduse kaupade ja teenuste eksport hinnamõju arvestades 3,6%, sh teenuste eksport 4,9%. Kaupade ja teenuste import suurenes reaalarvestuses 4,9%. Kaupade ja teenuste eksporti mõjutas enim elektriseadmete, puidu ja puittoodete ning elektroonikaseadmete väljavedu, importi aga mootorsõidukite, metallide, ravimite ja kemikaalide sisseveo kasv. Ülejäänud kaubagruppide ekspordi ja impordi mõju jäi tagasihoidlikuks. Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe oli aasta kokkuvõttes positiivne. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 4%, mis on sama tase kui 2015. aastal.

2016. aastal kasvas Eesti sisemajanduse nõudlus 2,6%, mõjutatuna enim kodumajapidamiste tarbimiskulutuste suurenemisest. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid eelkõige transpordile, toidule ja vabale ajale tehtud kulutuste suurenemise tõttu. Samuti kasvasid valitsemissektori ja kasumitaotluseta organisatsioonide lõpptarbimiskulutused. Kapitali kogumahutus kahanes reaalarvestuses 2,8%. Enim mõjutasid seda ettevõtete investeeringute vähenemine hoonetesse ja rajatistesse ning valitsemissektori investeeringud masinatesse ja seadmetesse. Sisenõudlus kasvas kiiremini kui SKP. Lõpptarbimiskulutused, kapitali kogumahutus ja varude muutus kokku oli toodetud SKP-st väiksem, moodustades 97,7% SKP-st.

2016. aastal kasvas SKP kiiremini kui töötatud tundide ning hõivatute arv. Seega suurenes kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu kohta 1,4% ja tunni kohta 1,2%. Samas on suurenenud SKP loomiseks tehtud tööjõukulud. Võrreldes 2015. aastaga kasvas tööjõu ühikukulu 4,2%.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Imelik
Imelik

Sisemajandus suurt midagi ei anna? Näiteks toit, näiteks teenusmajandus, näiteks maa ja loodusvarad, näiteks kultuur, näiteks…???
Eksportvõimekus on oluline importvõimekuse olemasoluks ning võimalus kasvatada riigi sisemajandust üle siseturu võimaluste (kasvatades sellega ka siseturgu). Samas eksportvõimekus tuleneb ikka ja ainult siseriiklikult toimuvast
ja annab samas ka sisemajandusse tagasi vastava panuse. Ehk majandus on üks tervik, seda ei saa osadeks lahutada, sest üks ilma teiseta ei toimi sellisena.

Anonüümne
Anonüümne

…Kaupade ja teenuste eksporti mõjutas enim elektriseadmete, puidu ja puittoodete ning elektroonikaseadmete väljavedu…

See lause ütleb kõik ja tegelikult peaks artikli autor selle kordades konkreetsemalt lahti kirjutama. Eelkõige on tähtis eksport ehk utreeritult rahakotis rahatähe tõstmine teise sahtlisse suurt midagi ei anna ning Eesti siseturg on imepisikene, et sisemajandusega mäele saada.

wpDiscuz