Euroopa Parlamendis langetatakse otsuseid, mis puudutavad EL kodanikena meid kõiki.
Näiteks põllumajanduse valdkonnas on Euroopa tasandi õigusaktidel palju olulisem roll kui siseriiklikel seadustel. Euroopa Parlamendi valimiste kaudu on võimalus nende otsuste suunda mõjutada.
Euroopa Parlamendi valimised on olulised ka seetõttu, et EL poliitilises süsteemis on Euroopa Parlamendil roll pidevalt kasvanud. Alates 1979. aastast, kui toimusid esimesed otsevalitavad europarlamendi valimised, on Euroopa Parlamendile antud lepingutega üle üha enam ülesandeid ja võimu. Näiteks Euroopa Liidu eelarvet pole ilma europarlamendi heakskiiduta võimalik vastu võtta. Eelarve on aga üks kõige olulisem poliitika kujundamise ja juhtimise vahend.
Euroopa Parlamendi valimised on olulised, kuna 2014. a valimiste järgselt kogunev europarlament kinnitab ametisse uue Euroopa Komisjoni presidendi.
Euroopa Komisjoni presidendi tulek enim hääli saanud Euroopa Parlamendis esindatud poliitilise jõu hulgast määratleb EL poliitilise arengusuuna järgmiseks viieks aastaks. Samuti peavad kõik Euroopa Komisjoni volinikukandidaadid enne ametisse saamist läbima avaliku kuulamise Euroopa Parlamendis. Mitte kõik kandidaadid pole parlamendi heakskiitu saanud. Seega on europarlamendil tähtis roll Euroopa Liidu poliitiliste liidrite valikul.
Europarlamendi valimiste lähenedes koguvad tuure ka arutelud Eesti järgmise voliniku üle Euroopa Komisjonis. Võib üsna kindel olla, et hiljemalt kesksuveks on Siim Kallase kabinetiuksel Brüsselis juba uus nimesilt.
Voliniku koha jaotus pole Reformierakonna ja IRLi koalitsioonileppes fikseeritud, mistõttu on sisutu, isegi ebakultuurne rääkida mingist varasemast kokkuleppest või poliitilisest kultuurist. Aga tegelikult peaksime üldse tõstma oma pilgud parteipoliitikast kõrgemale. Eesti volinikukandidaat tuleb valida teadmiste ja kogemuste, mitte parteilise kuuluvuse järgi.
Nagu praegu, saab Komisjonis ka tulevikus olema nii konservatiive, liberaale kui sotsialiste. Kokkuvõttes on tegemist keerulise tasakaalu saavutamisega erinevate poliitiliste jõudude ja liikmesriikide vahel. Hetkel on 28st Komisjoni volinikust 13 EPP (konservatiivid), 8 ALDE (liberaalid) ja 7 S&D (sotsialistid) partei liiget. Nagu näha, on liberaalid silmapaistvalt tugevalt esindatud. Volinike mõjukus ei tulene tegelikult parteilisest kuuluvusest, vaid ennekõike isikuomadustest, kogemustest, sidemetest, töövõimest. Eriti väikeriigi puhul on särav kandidaat eelduseks, et volinikule saadakse oluline vastutusvaldkond.
Ei tasu unustada, et iga volinikukandidaat peab läbima kuulamise ja usaldushääletuse europarlamendi ees. Ajalugu on näidanud, et päris kõik kandidaadid europarlamendi toetust ei saa. Et ka uues europarlamendi koosseisus ei oma ükski partei absoluutset enamust, peab iga volinikukandidaat saama lisaks konkureeritavate poliiterakondade toetuse. Jällegi mängivad keskset rolli kandidaadi isikuomadused, tema maine ja sisulised vastused.
Eesti riigil on tegelikult väga palju positiivseid eeldusi, et küsida Euroopas väärikaid positsioone. Meil on kodus asjad korras (toimiv Põhjala), me kuulume Euroopa tuumikusse (eurotsoon), meil on n-ö uutest liikmesriikidest kõige edumeelsem maine. Eeldused on loodud, nüüd tuleb nad õigesti ära kasutada. Eesmärk peab olema Eesti kui väikeriigi erikaalu tõstmine Euroopa Liidu institutsioonides.
Igal juhul võiks Eesti voliniku valimisel lähtuda põhimõttest, et tegemist on nii tuntud poliitikuga, kelle nime ei pea Euroopa pealinnades googeldama.
Arto Aas, riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees (Reformierakond)
Hr.Aaas on Europarlamenti üks õigemaid mehi .Ta on ennast tõestanud ja suurt suutlikkust üles näidanud ajalehe Sirp ümber käinud kammaijaa orgunnimisega.