Ministeerium tahab koondada perearstid tervisekeskustesse

Sotsiaalministeeriumi plaan koondada perearstid eurorahaga ehitatud tervisekeskustesse jätaks Läänemaale vaid ühe perearstikeskuse.

Maakondlik tervisekeskus võiks ministeeriumi arvates asuda maakonnahaiglas, nii et korraga on kättesaadav nii esmatasandi kui ka eriarstiabi.

Tervisekeskuses peab olema vähemalt neli perearsti, neli pereõde, ämmaemand, füsioterapeut ja koduõde. Suuremais tervisekeskustes võiks olla ka sotsiaaltöötaja. Selline nelja arstiga koosseis on mõeldud umbes 6000 inimese teenindamiseks.

Tervisekeskuse töötajaskonna võivad moodustada juriidilised isikud.

Sellised tervisekeskused on ette nähtud maakondade enda määratletud tõmbekeskustesse ja neil on oma teeninduspiirkond.

Läänemaal näeb ministeerium ette ainult ühe tervisekeskuse, mis teenindab tervet maakonda.

Ministeerium lubab, et hõreda asustusega maakonnas võib tervisekeskus pidada filiaale. Elanike arvust lähtuvalt peaks filiaalis olema iga päev vähemalt üks pereõde. Perearst peab filiaalis vastuvõtul käima vajaliku sagedusega, aga vähemalt korra nädalas.

Peale filiaalide võivad maal olla ka 1–3 perearstiga perearstipraksised.

Tervisekeskuste kava kohaselt võiks kõige kaugem patsient jääda esmatasandi arstiabist 30 km raadiusse.

Esmatasandi tervishoiu põhiteenused on perearsti ja –õe teenus, koduõendus–, füsioteraapia, ämmaemandusabi ja koolitervishoiu teenus.

Ministeerium meelitab eurorahaga

Tervisekeskuste rajamist lubab sotsiaalministeerium toetada Euroopa Liidu tõukefondide uuel rahastusperioodil 2014–2020.

„Meie haigla juhtkonna seisukoht on soosiv,” ütles Läänemaaa haigla peaarst Tõnis Siir ministeeriumi kava kohta. „Inimesele on mugavam, kui perearstid oleksid seal, kus on ka eriarstid.”

Siiri sõnul on esimene samm tehtud — Läänemaa haiglas töötab juba kolm perearsti. Siir lootis, et perearstide koondumine haigemajja jätkub. Ruumi on ja kui euroraha mängu tuleb, võib ruumi juurde teha.

Perearst Andri Meriloo pidas koondumist mõistlikuks. Kogu aeg tuleb juurde uusi labori–, diagnostika– ja ravimeetodeid, üks arst ei suuda neid endale hankida. Ka ei jõua arst vahetpidamata töötada, seepärast on asendused ja koostöö mõistlik.

„Patsiendil on kergem sõita suuremasse keskusesse, kui arstidel iga 50 km järel oma kabinet püsti lüüa,” arutles Meriloo. „Ja proovige sinna metsa sisse tänapäeval arste leida!”

Meriloo meelest on arstikeskused aja ja ühiskonna tellimus, aga ta hoiatas: „Hoidku selle eest, et keegi hakkab vanu vägisi lõhkuma!” Ühinemine suurematesse peaks käima rahulikult ja sunduseta.

Mitmest arstist peaks keskus algama

Ettevaatlikumalt suhtuvad tervisekeskuste plaani Läänemaa omavalitsusjuhid. Nende arvates võiks olla väikseim perearstikeskus kolme, mitte nelja perearstiga.

Omavalitsusjuhtide variant jätaks ka Lõuna–Läänemaale võimaluse luua euroraha abiga moodne perearstikeskus.

Kui suurendada Pärnumaa arvel perearstikeskuse teeninduspiirkonda, oleks Lihulas tööd kolmele perearstile. Siis võiks kaks perearsti jääda Hanila ja Lihula valla peale, kolmas Pärnumaa osale, selgitas Hanila vallavanem Arno Peksar.

Läänemaa omavalitsusliit tegigi sotsiaalministeeriumile ettepaneku, et tervisekeskus võiks alata kolmest perearstist ja et keskuse teeninduspiirkond ei peaks piirduma vaid ühe maakonnaga.

„Meie inimesed ei peaks küll Haapsallu perearsti juurde sõitma,” ütles Lihula perearst Külli Raudsik. Ta lootis, et ka Lihulasse tuleb euroraha abil moodne keskus.

Ka Meriloo arvates tasuks arutleda, kas keskus peaks algama just neljast arstist.

Läänemaal on praegu 14 perearsti ja neist peaks 28 000 läänlasele piisama. 2000 inimest arsti kohta on Meriloo sõnul täiesti optimaalne.

„Meie maakonna perearstid käivad ka väiksemates külades vastuvõttudel,” ütles Meriloo. „Igal pool Eestis seda luksust ei saa.”

Loe intervjuud samal teemal Lääne Elu paberlehest.