Eduard Koitmaa, põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist
Möödunud aasta lõpuks oli Eesti vesiviljelussektori – see tähendab kala- ja vähikasvanduste – võimsus tervelt 850 tonni. See saavutati ulatuslike investeeringutega Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 raha toel. Aasta varem, 2012. aastal kasvatatud kala müük oli statistikaameti andmetel 370 tonni.
Vesiviljelussektori arendamiseks on Eestis tegelikult üldse head looduslikud tingimused, seda nii vee- kui maaressursi mõttes. Euroopa Liiduga liitumise järel on aga vesiviljelussektor teinud läbi tohutu tehnoloogilise arenguhüppe: arvukate väiketiikide ja üksikute nõukogudeaegsete kalakasvatusrajatiste kõrvale on kerkinud uued, kaasaegset tehnoloogiat kasutavad ja efektiivsed kalakasvandused.
Eesmärk selle kõige juures on katta siseturu vajadused kasvatatud kala osas. Pealegi saab nii laiendada valikuvõimalusi – lisaks traditsioonilistele Eestis püütavatele liikidele saab ju kasvatada ka teisi liike. 2012. aasta lõpu seisuga tegutseb Eestis 24 suuremat kalakasvandust ja 16 vähikasvandust. Lisaks kaubakala ja vähi tootjatele tegutseb ka ligi 60 kalaturismile keskendunud ettevõtet, kes ise kala ei kasvata, vaid ostavad selle sisse kalakasvandustest ja pakuvad näiteks õngitsemisteenust.
Vesiviljeluse arendamine ja uute toodete pakkumine on globaalses kontekstis muutumas järjest olulisemaks. Kuivõrd looduslik püütav kalavaru on piiratud ja rahvastik samas kasvab, on vesiviljelus hea toidutootmise viis. Eesti tavapäraste kasvatusliikide – forell ja karpkala – kõrvale lisandub veel teisigi liike, nagu näiteks angerjas ja tuur. Katsetatakse ka eksootilisemate kalaliikidega, nagu aafrika angersäga ja arktika paalia.
Ettevõtjate huvi on suur – alates 2007. aastast on Euroopa Kalandusfondi vesiviljeluse toetamiseks ette nähtud vahenditele esitatud taotlusi nii palju, et esitatud projektide tootmisvõimsused kokku moodustavad umbes 5000 tonni vesiviljelustoodangut. Praeguseks ellu viidud projektide võimsus on, nagu juba eelnevalt öeldud, 850 tonni, kuid pooleliolevate projektide valmimisel kasvab see veel märgatavalt.
Arengule on kaasa aidanud Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava meede 2.1 „Vesiviljeluse investeeringutoetus”, mille toel on alustatud uute vesiviljeluskasvanduste rajamist ning rekonstrueeritud olemasolevaid kasvandusi ja tehnosüsteeme.
Kalanduse arengu teemadel arutletakse sel nädalal ka Pärnumaal toimuval kalanduse visioonikonverentsil „Eesti kalandus 2020+”.
