2012. aasta neljanda kvartali kohta saabunud andmete kohaselt jätkus ka aasta lõpus väga stabiilne palgakasv. Aastaga suurenesid palgad 5,9 protsenti, mis on veidi rohkem kui kolmandas kvartalis (5,7 protsenti) ja teises kvartalis (5 protsenti). Aasta jooksul oli seega üsnagi stabiilne palgakasv, kergelt paraneva tendentsiga aasta lõpu poole.
Reaalpalga osas paranes tarbijate positsioon aasta jooksul veidi enamgi – kui 2012. aasta teises kvartalis kasvas reaalne palk vaid 1 protsent aastatagusega võrreldes, siis viimases kvartalis kiirenes see 2,4 protsendini. Kuigi edasiminekut ju on, on see üldises kontekstis siiski üsna tagasihoidlik reaalse ostujõu kasv.
Reaalpalga kasv paranes sedavõrd, kuivõrd vajus väiksemaks inflatsioonimäär. Kuna 2013. aasta alguses on inflatsioonisurve veelgi alanemas, on reaalseks palgatõusuks väljavaated selleks aastaks veelgi paranenud. Seda enam, et ka nominaalse palga kasvu osas on väljavaated pigem paranenud. 2013. aastaks ootame palgakasvu veidikest kiirenemist võrreldes eelneva aastaga, seda nii avalikus sektoris väljakuulutatud laiaskaalalise palgatõusu tõttu kui ka erasektoris jätkuva kriisijärgse kohandumisprotsessi tõttu.
Selle protsessi toimumist on märgata juba neljanda kvartali palgakasvu struktuuri juures. Palgakasv on muutunud sektoriti laiemaks. Kui kolmandas kvartalis ei olnud palgakasv sektoriti sugugi ühtlane, siis neljandas oli see juba palju ühtlasem. Polnud ka ühtki sektorit, kus palk oleks langenud, mida varasemates kvartalites tuli ikka ette.
Ja just kriisijärgse kohandumisprotsessi tõttu saab see praegu toimuv ja eelmise aasta palgakasv tootlikkuse kasvust kõrgem olla, olles vastuseks varem toimunud tootlikkuse kasvule. Liiga kaua selline jõuvahekord kesta ei saa, aga juba on märke ka selle paranemisest.
Ruta Arumäe,
SEB majandusanalüütik
