Lapsele rahatarkuse õpetamisel on pangakaardist palju parem reaalne, käegakatsutav raha.
Me ei pane ise tähelegi, et paljude muude sõltuvuste kõrval oleme kõige sügavamas sõltuvuses rahast ja reklaamist. Reklaamist tuleb eraldi juttu teha, aga praegu räägin rahast, mille kasutamiseks on loomulikult vaja palju tarkusi ja oskusi.
Elame kapitalismis ja selle olemuses on kõigele ümbritsevale ja kättesaadavale rahalise ekvivalendi leidmine. Rahast on saanud sotsiaalset elu siduv element, milles saab hinnata ja võrrelda nii kaupa ja teenust kui ka õpilase hinda riigile ja rahalist hüvitist lapse hukkumisel liiklusõnnetuses. Kõike saab väljendada rahas ja kõik nagu lahustuks rahas.
Rahatarkuse õpetamisest lastele on palju räägitud ja kirjutatud, kuid hoolikamalt jälgides viivad rääkijad-kirjutajad jutu ikka selleni, et raha koht on pangas ja isegi lastel peaks olema pangakaart, et nad õpiksid rahaga ümber käima, oskama koguda ja investeerida. See tähendabki meie otsest sõltuvust mitte üksnes rahast, vaid ka pangast, kellest on saanud nagu pereliige meie raha hoidjana, haldajana ja kasutajana.
Muidugi on pangale iga uus klient kasulik. Juba kaardi hooldustasuna, mis on üksikisi
