Kuula artiklit, 7 minutit ja 52 sekundit
0:00 / 7:52
Nagu Jaapanist pärit ilukirsipuud, nii on ka magnooliad Eesti aedades üldiselt uustulnukad. Ütlen „üldiselt”, sest üksikutes entusiastide aedades ja parkides kasvas mõni magnoolia siiski juba ka nõukogude ajal ja palju varemgi. Näiteks on Eesti vanim magnoolia pärit juba mõisaaegadest ja rohkem kui saja-aastane suur puu. See on Põlvamaal Väike-Prangli külas kasvav teravalehine magnoolia (Magnolia acuminata), üks külmakindlamaid magnoolialiike üldse – mis on ilmselt ka põhjus, miks see puu on üle elanud isegi 1940. aastate pretsedenditult külmad talved. See on meie kliimas ka kõige kõrgem magnoolia: Põlvamaa puu on umbes 20 meetrit kõrge, Helsingis kasvab sama liik 15meetrisena.
Nüüd võiks arvata, et sellise puu õitsemine on tohutult muljetavaldav vaatepilt, aga see ootus võib meid petta. Nimelt on teravalehise magnoolia püstised õied küll magnoolialikult suured, aga veidike kummalist värvi – valkjasrohekas-kollakad, ja pealegi puhkevad need alles juunikuus, kui puu on juba lehtinud
Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!
Reklaam
