Ettevõtja plaanib Penijõele spaad ja turismikeskust

* Marika Mann: Loodusturism on potentsiaalikas majandusharu, mis võiks riiki tuua 40–50 miljonit eurot aastas

Lihula valla ettevõtja Marika Mann kavatseb ehitada Penijõele rohelise energiaga töötava üle–eestilise tähtsusega keskuse, mis hakkaks majutama loodusturiste ja pakuks spaamõnusid.

Kumari Reiside tegevjuhina tuntud Mann on loonud uue ettevõtte: OÜ Sustainable Tourism Development (tõlkes: säästva turismi arendamine).

Vald on välja kuulutanud detailplaneeringu 2 ha suurusele Penijõe mõisa naabruses asuvale kinnistule. Esialgu kõrgub seal vaid kaks sovhoosiaegset lagunevat loomalauta.

Viie aasta pärast asub seal aga suurejooneline loodusturismikeskus 50 majutuskoha, spaa, seminariruumi, büroo, galeriide, kohviku, poekeste ja söögikohaga, mis on võimeline toitlustama 150 inimest.

Et 50 km raadiuses ei ole ühtegi suuremat majutuskohta, peaks keskusel Manni sõnul olema tulevikku ainuüksi majutuspaiganagi, aga plaanid on suuremad.

„Loodusturism ei ole mäng, vaid jätkusuutlik majandusharu,” sõnas Mann.

Marika Mann on Estonian Nature Toursi egiidi all korraldanud kümme aastat Eestis linnuvaatlus– ja loodusretki, põhisissetuleku teenib firma välisturistidelt ja on viimase kolme aasta jooksul käivet kahekordistanud.

Idee rajada Penijõele loodusturismikeskus tuli talle juba kümmekond aastat tagasi, kui ta ettevõtjana alles alustas.

Tollal pakkus Mann keskuse ideed ühele loodusturismi tudengile, kes vormistas toonase visiooni lõputööks. Nüüd on jõutud sõnadest tegudeni.

„Kui Eesti on panustanud nii palju looduskaitsesse, mis ei ole sugugi odav tegevus, ja Eesti loodus ongi hästi kaitstud, siis tuleks ka midagi tagasi teenida,” sõnas Mann.

Mann lisas, et enne kui kahelda loodusturismi kui Eestile suure potentsiaaliga majandusharu tõsiseltvõetavuses, tuleks endale selgeks teha, mida tähendab tegelikult jätkusuutlikkus.

„Loodusturismiga meelitame Eestisse kümneid tuhandeid välismaalasi, kes kulutavad siinviibimise ajal keskmiselt 1500–2000 eurot. Kasu saavad kümned ja sajad väikeettevõtjad. Kas lähitulevikus 40–50 miljonit eurot aastas on naljanumber?” arutles Mann.

Rajatav keskus tooks maakonda turiste ja loodushuvilisi eelkõige välismaalt, aga ka eestlasi teistest maakondadest, ja annaks teavet kogu Eesti loodusväärtuste ja matkamisvõimaluste kohta.

Peale turistide teenindamise pakuks avatav keskus madalhooajal partnerlust ka teadus– ja õppeasutustele. Naabruses asub Matsalu rahvuspargi keskus, mis koondab keskkonnakaitsjaid ja looduseuurijaid.

Sealsamas valmib peagi linnupääste– ja kahepaiksete maja, kus hakkavad teadlased kasvatama kõresid ja haruldasi käpalisi.

Interaktiivse baasina saaks keskust peale teadlaste kasutada ka kohalik loodusõppesuunaga gümnaasium. „Mõtteid on teisigi. Kasu saaks eri valdkonnad üle terve Eesti, aga see on veel ärisaladus. Tulevik näitab, kas ideed on vettpidavad,” sõnas Mann.

Leader–programm on toetanud kavandatavat loodusturismikeskust kokku ligi 48 000 euroga. Mann on kalkuleerinud, et projekteerimisest uste avamiseni läheks keskus maksma üle 3,2 miljoni euro.

„Hästi suur projekt on küll,” tunnistas Mann.

Selle aasta lõpuks peaks olema detailplaneering koostatud, äriplaan ja kogu muu dokumentatsioon kaante vahel ja investorid leitud.

„Hiljemalt viie aasta pärast peab keskus kogupindalaga üle 3000 m² olema valmis. Eesmärk on ehitada nii innovaatiline ja roheline kompleks, kui nüüdisaegne tehnoloogia võimaldab,” sõnas Mann.

Et keskus on üleriigilise mõjusfääriga, loodab ettevõtja ka Eesti riigi toele.

Manni sõnul oleks keskuse kõrghooaeg märtsist oktoobrini, kui teenindataks turiste. Madalhooaeg novembrist veebruarini oleks spaamõnusid nautiva kohaliku rahva, teadlaste ja õpilaste (ka täiskasvanud õppijate) päralt.

Loodusturismi eksperditeenuste osutamiseks on loodud MTÜ Loodusturismikeskus. „Kokku peaks moodustuma mõnus sünergia, kasu saaksid ka filmi– ja muusikafestivalid,” sõnas Mann.

Manni sõnul tajub ta turismiettevõtjana aeg–ajalt siiani, et loodusturismi peetakse naljanumbriks, ja seda suhtumist tahabki naine muuta.

„Kui meil on Läänemaal aastatuhandeid olnud niisugune rannajoon, mida mujal Läänemere ääres ei leidu, ja see muudab Eesti looduse väga eriliseks, siis miks ei peaks me seda ära kasutama,” ütles Mann.

„Õige koht, õige aeg ja julge pealehakkamine,” sõnas ettevõtmise kohta Lihula vallavanem Riho Erismaa.

Erismaa nentis, et tegemist on äärmiselt tõsiseltvõetava ja suurejoonelise ettevõtmisega Lihula vallas, meelitamaks kohapeale looduseinimesi.

„Tahaks uskuda ja loota, et see kannab vilja,” sõnas ta.

Lihula arengukavas on sees majutusasutus ja loodushariduse arendamine, nii et valla eesmärkidega lähevad ettevõtja eesmärgid vallavanema sõnul kokku.

„Kui ta leiab investoreid, siis meie poolt on roheline tee,” sõnas Erismaa.

Lugu ilmus 8. jaanuari Lääne Elu paberlehes.