Pidi teadma, sest ega ta muidu poleks suutnud tühja koha peale rajada Haapsalu vehklemise koolkonna, mis püsib nagu kindel hoone.
Homme, 28. septembril möödub Endel Nelise sünnist 100 aastat. Mees ise lahkus meie seast enam kui 32 aasta eest, aga Haapsalu vehklemine elab ja hingab tänaseni. Ikka tegusalt ja edukalt.
Hetketi sünnib ju mujalgi Eestis midagi vägevat ja meie ette ilmuvad uued sporditähed. Näiteks kettaheitjad Suure-Jaanist või jalgratturid Vändrast. Jätku pole sealt aga tulnud, sest neil ei ole tugevat hoonet.
Naljaka vaheseigana üks meenutus 1960. aastatest, kui näiteks ka Vändras prooviti vehklemisega alustada. Haapsalu noored mõõgarüütlid rääkisid tollal, et küll on hull lugu nendega võistlustel kohtuda. Vehklemistehnikast polevat vastastel erilist aimu, aga rajal löövad tiivad käima nagu tuuleveskid.
Paraku vaibus see tuul ruttu ja praegu ei mäleta enam keegi, et Vändras saelaudade asemel mõõgad välkusid. See meenutus pole tögamiseks, vaid tõestuseks, et Endel Nelise suguseid mehi ei jagunud igale poole. Ega jagu neid praegugi.
Noore õpetajana Haapsallu
Karuse vallas taluniku pojana ilm
