Kes tõstsid II samba maksemäära?

Lääne Elu

info@le.ee

Tõnu Lillelaid, rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik. Foto: rahandusministeerium
Kuula artiklit, 2 minutit ja 36 sekundit
0:00 / 2:36
Tõnu Lillelaid, rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik. Foto: rahandusministeerium

Alates 2024. aasta 1. jaanuarist saab valida, kas maksta oma brutopalgast II sambasse jätkuvalt 2 protsenti või suurendada maksemäära 4 või 6 protsendile. 2024. aasta novembri lõpuni esitas üle 74 000 inimese avalduse maksemäära tõstmiseks ja nende valitud määrad hakkasid kehtima 2025. aastast. Vaatame, kes need inimesed olid.

Maksemäära tõstjatest 38 protsenti soovis selle viia 4 protsendile ja 62 protsenti tegi avalduse 6 protsendile. Mehi ja naisi oli avalduse esitanute seas võrdselt, kuid enam mehi valis kõrgeima määra ehk 6 protsenti. Detailsema statistikaga on võimalik tutvuda statistikaraportis. Raportis on võimalik filtreerida erinevaid vaateid klikkides joonistel või kasutades filtreid.

Mõned tähelepanekud:

Artikkel jätkub peale reklaami
  • 1965–1982 sündinud II sambaga liitunutest on maksemäära tõstjate osakaal märksa kõrgem kui nooremates vanusegruppides. Tegemist on inimestega, kes olid kunagi vabatahtlikud liitujad.
  • Nooremates vanusegruppides on kõige rohkem maksemäära tõstjaid Swedbankis.
    Sissetulekute tõustes maksemäära tõstjate osakaal suureneb. Alla 1000 eurose kuupalgaga inimeste osakaal oli 11–12 protsenti, samas kui üle 4000 eurose kuupalgaga inimeste osakaal oli 30–45 protsenti kõikidest II sambaga liitunutest antud palgavahemikus.
    Kogutud summa lõikes on palga jaotusega sarnane tendents, st summa tõustes maksemäära tõstmise aktiivsus kasvab.
  • 59 protsenti maksemäära tõstjatest on liitunud III samba pensionifondidega. Kindlustusseltside andmed on puudu, kuid tõenäoliselt oleks see osakaal nende lisandumisel veel suurem. Hinnanguliselt oli üle paarikümne tuhande inimese, kes suurendasid oma II samba makset ja ei olnud liitunud III sambaga.
  • Tuleva kliendid olid oluliselt aktiivsemad maksemäära tõstjad kui teiste fondivalitsejate kliendid – 42 protsenti liitunutest esitas avalduse. Ülejäänud fondivalitsejate klientide aktiivsus oli 8–17 protsenti. Pensioni investeerimiskontole kogujatest esitas avalduse 24 protsenti.
  • Avaldust maksemäära tõstmiseks saab esitada igal ajal, kuid muudetud maksemäär hakkab alati kehtima uuest kalendriaastast. Kes soovib oma maksemäära tõsta 2026. aastast, peab vastava avalduse esitama hiljemalt 30. novembril.

Reklaam
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
kodanik
1 kuu tagasi

Kui nõuniku ainus eesmärk on III sammast promoda siis seda ta võikski otse öleda. Naisi on sama palju kui mehi… Keegi võiks nõunikule nõu anda, kuidas numbreid lihtrahvale esitada nii, et sellest ka mingi kasu tõuseks.