Alates 1. jaanuarist tuleb kõikides füüsilistes müügikohtades sularahaga maksmisel ümardada ostukorvi lõpphind lähima viie sendini.
Seadusemuudatus tähendab, et kaupmeestel pole enam vaja anda vahetusrahana tagasi 1- ja 2-sendiseid münte ning sellega väheneb tarvidus anda Eestis ringlusse juurde selliseid münte, mida inimesed kasutavad maksmisel üliharva. Ostukorvi lõpphinna ümardamine on kohustuslik kõigile kaupmeestele, kes arveldavad sularahas. Pangakaardiga makstes ümardamist ei toimu.
Uuest aastast hakkab Eesti seitsmenda euroala riigina rakendama ümardamisreeglit, mille eesmärk on vähendada 1- ja 2sendiste hulka sularaharingluses. Eesti Pank on siiani andnud aastas ringlusse keskmiselt kahe veoautokoorma jagu 1- ja 2sendiseid münte. Enamik pisisente ei jõua aga kunagi keskpanka tagasi, sest kuigi poodidel on neid vaja vahetusrahana, siis inimesed maksavad nendega väga harva. Kuna selline mündikasutus ei ole mõistlik, hakatakse uuest aastast poodides sularahaga makstes ostukorvi lõpphinda ümardama lähima viie-sendini.
Uuel aastal poes sularahaga makstes tuleks arvestada, et kaupmehel on kohustus ümardada ostukorvi lõpphind lähima viie sendini. Ümardamine võib toimuda nii allapoole kui ka ülespoole kuni kahe sendi võrra. Üksikute toodete ega teenuste hindasid ei ümardata ning seetõttu ei tekita ümardamisreegel oma olemuselt ka hinnatõusu.
Kui makstakse muu maksevahendiga, näiteks pangakaardi, nutiseadme, kinkekaardi või ülekandega, siis arvestatakse ostu hind ikka ühe sendi täpsusega ning ümardamist ei toimu. Nii saab ostja makseviisi valides ise otsustada, kas ümardamine toimub või mitte ning kaupmehel siin otsustuskohta pole.
Kui ostja soovib kasutada ümardatud ostusumma eest tasumisel 1- ja 2sendiseid, võib ta seda endiselt teha, sest 1- ja 2sendised jäävad Eestis ametlikuks maksevahendiks ja poed on kohustatud vastu võtma kõiki eurosente olenemata nende nimiväärtusest. Seaduse järgi on kaupmehel kohustus võtta korraga vastu kuni 50 eurosenti münti sõltumata nende väärtusest.
Ümardamisreegel on alates 1. jaanuarist kõikidele kaupmeestele kohustuslik, kui tarbijatele müüakse kaupu ja teenuseid sularaha eest. Eelkõige tähendab muudatus kassasüsteemide ja majandustarkvara valmisolekut ümardada ostukorvi lõppsummat viie sendi täpsusega. Oluline on ka teavitada klienti ümardamisest enne ostu eest tasumist, et klient saaks otsustada, kas ta soovib tasuda sularahas või pangakaardiga.
Ümardamisreegli kehtestamisega kaob kaupmeestel vajadus hankida vahetusrahana 1- ja 2sendiseid, sest väikseimaks vajalikuks vahetusrahaks jääb uuest aastast 5sendine. Nii vähenevad kaupmeeste kulud pisimüntide käitlemisel ning sularahaga arveldamine muutub mugavamaks ning mõistlikumaks. Pärast ümardamisreegli kehtestamist jäävad 1- ja 2sendised ametlikuks maksevahendiks ja soovi korral võivad kliendid nendega maksta.
Erandkorras võivad kaupmehed siiski anda 1- ja 2sendiseid vahetusrahana tagasi, kui kassas näiteks pole piisavalt muid sente. See on aga ajutine, kuna pärast ümardamisreegli rakendamist hakkab 1- ja 2sendiste hulk vähenema. Endiselt kehtib kaupmehele seadusest tulenev kohustus võtta korraga vastu kuni 50 eurosenti münti sõltumata nende väärtusest.
Praeguseks on euroalal ümardamisreegli kasutusele võtnud kuus riiki: Soome, Madalmaad, Iirimaa, Itaalia, Belgia ja Slovakkia. Lisaks Eestile võtab järgmisel aastal ümardamisreegli kasutusele ka Leedu, kes teeb seda 2025. aasta maist.
Eesti Pank on koostöös Kaupmeeste Liidu ja rahandusministeeriumiga astunud samme, et üleminek oleks sujuv nii inimestele kui ka ettevõtetele. Selleks oleme valmistanud kaupmeestele juhend- ja infomaterjalid, otseteavitanud kassade tarkvaraga tegelevaid ettevõtteid ning jaganud infot kaupmeeste esindusorganisatsioonide, KOVide ja teiste esindusorganisatsioonide kaudu.
Tiiule, algul kaovad sendid, siis sularaha. Nii see maaelu hävitamine käib. Mine osta naabrilt siis mune ja piima. Tõmbad kaardi lehmal või kanal kahe jala vahelt läbi või.
Milleks selline hüsteeria? Jutt ei ole sularaha ära kaotamisest. Ja mis see maaelu siia puutub – justnagu linnades ei kasutataks sularaha.
ja näete, et sularaha hakkab igal pool järjest rohkem kasutusele tulema, ning ametlikult deklareeritakse vaid miinimumi. Oravad pole kuulnud rahvatarkust, et “suur tükk ajab suu lõhki”.
Võta esmalt mask eest ära ja siis saad ehk aru, millest käib jutt.
rahvas ei kanna maske, ainult sinusugused.
Nii lihtsalt on ja hakkab järjest enam olema. Kes ise ettevõtlusega tegelevad, need teavad 🙂
Tegelikult ei pea maske kandma küll enam. Kes tahab, see kannab, vaba valik.
Mõnel lihtsalt on vaimne, või füüsiline vajadus.
Muidu jah on selline asi mõnede ametnike unistus, aga see teema pole absoluutselt sellega seotud ju, kui pealkirjast kaugemale lugeda! Minuarust oleks selline asi juba ammu olema tehtud. Milleks ühe sendised?
Kui arve 39 euri, maksan 50 eurisega, ei midagi hullu ju, kui tagasi ei saa.
Alates 1. jaanuarist tuleb kõikides füüsilistes müügikohtades sularahaga maksmisel ümardada ostukorvi lõpphind lähima viie sendini.
С 1 января окончательная цена корзины покупок должна быть округлена до ближайших пяти центов при оплате наличными во всех физических точках продаж.
As of January 1, the final price of the shopping cart must be rounded to the nearest five cents when paying with cash at all physical points of sale.
Aga saksa ja soome keeles?
milleks? Ei saanud aru või?
No see on jah artikli kirjutaja näpukas, tegelikult on jutt ikkagi sentidest.
Makske kaardiga-on ka kaupmehel lihtsam ja teenindus kassas ka kiirem!
ja Rootsi penskarid rõõmustavad, et saavad siit iga tehingu pealt endale miskit. Nuumake Skandinaavia mutte/ätte, sest nii on “kiirem ja lihtsam”.
Kas keegi sunnib sind “Skandinaavia mutte ja ätte” nuumama? Meil on olemas ka LHV, Coop ja Holm näiteks.
coop on hästi eestipärane jah? :)))
Coop Pank on Eesti kapitalil põhinev pank – mis mure sul sellega siis on?
Kaardiga on hea maksta, aga siis peab olema pidevalt valveasendis, et üle ei kulutaks. Sularahaga, vähemalt minul, on palju lihtsam säästa. Ei kipu ikka rahakotist niiväga krabisevat kulutama, kui näed, et vähemaks jääb. Silmad näevad ja aju reageerib.
Siiber juba sellest :” makske kaardiga!”
Hoidke sularaha kassas, eriti kohvikus ❤️
Siis läheb vähem raha kaduma ja jääb Eestisse!
arve on 1,51, siis tasuda tuleb 2jevreid
Ei. 1.50
Vaat nii ongi, kui sa oled vast algkooli haridusega, siis raskusi nii lugemise, arusaamise, kui ka rehkendusega. Mine naabrimehe juurde, ehk tema rohkem talvesid koolis käinud ja teeb sulle nii mõndagi selgeks.
Alla 5 euri makseid ei saa teha. Lugege korralikult! Mis 1,51!?
“Nii saab ostja makseviisi valides ise otsustada, kas ümardamine toimub või mitte”
Täiesti ebaseaduslik tegevus, kuna tegemist on käibelt kõrvaldamata maksevahenditega ning otsese diskrimineerimisega maksevahendi valiku põhjal.