Rahaline vabadus pole pelgalt suurettevõtjate või lotovõitjate pärusmaa, kuid sellega kaasnevad teatud ohverdused. Luminori spetsialistide sõnul on ka tänastes turutingimustes võimalik finantsvabaduseni jõuda, kui aegsasti investeerimisega alustada.
„Kahtlemata on tänastes majandustingimustes finantsvabaduse poole liikumine keerulisem kui näiteks kümme aastat tagasi. Samas on finantsvabaduseni jõudmine endiselt võimalik, kasvõi kümne aastaga – selle eelduseks on küll iga kuu ühe riikliku keskmise netopalga investeerimine, millelt tuleks keskmiselt teenida vähemalt 7% intressi ja teenitu pidevalt tagasi kasvama panna,“ ütles Luminori investeerimistoodete ja -teenuste juht Siim Uusma.
Luminori varahalduri Kalle Kose sõnul on täna finantsvabaduseni jõudmine saavutatav ka keskmist palka teeniva inimese jaoks, kuid see võtab pikalt aega ning eeldab üsna suurt säästumäära. Samas tagasihoidliku investeerimisplaaniga inimeste jaoks on finantsvabadus muutumas helesiniseks unistuseks.
Kui keskmist palka teeniv inimene investeeriks järgnevad 25,5 aastat igakuiselt oma palgast 20% ja teeniks keskmiselt 8% tootlust aastas ning investeeriks selle järjepanu tagasi, siis jõuaks ta 2050. aastaks tänases vääringus 300 000 euroni. Selliselt summalt võiks jätkuva 8% tootluse korral passiivne maksujärgne tulu olla keskmise kuupalga vääriline summa. Tegemist on vägagi ambitsioonika plaaniga, mille täitumine nõuaks ülimat distsipliini, edu ja õnnestumist nii püsiva säästmise korraldamisel kui ka investeerimisportfelli juhtimisel,“ ütles Kose.
Ta lisas, et finantsvabaduse debatist jäetakse sageli välja inflatsioon ja palgakasv — ministeeriumi majandusprognoosi kohaselt kasvab keskmine palk jõuliselt, kuid aastakümnete taha ulatuvate finantsvabaduse sihtide puhul unustatakse ära, et koos investeeringutega kasvab ka keskmine palk. Keskmise palgaga finantsvabaduse saavutamiseks tuleb Kose sõnul elada pigem püksirihma pingutades, pingsalt säästa ja palju lisatööd teha.
Siim Uusma võrdleb finantsvabaduse poole pürgimist tippspordiga. „Rahalise vabaduseni jõudmine eeldab tohutut distsipliini, oskust rahaga suurepäraselt ümber käia ning ohverdusi. Samas – kui tippsportlane saavutab võidu heal juhul mõnel korral, siis rahalise vabaduseni jõudmise puhul on tegemist lõpp-peatusega ning distsipliini hoidmisega jätkates vastutatakse enda raha eest jäädavalt ise,“ nentis ta.
„Inimestele, kes tahavad oma rahalist situatsiooni parandada, kuid ei soovi selle nimel liiga suuri ohverdusi teha, on sobivamaks finantsvabaduse asemel pigem finantsmugavus – inimesel on talle sobiv ja meeldiv töö, millest tulev sissetulek võimaldab nautida kõikvõimalikke elurõõme,“ ütles Kose.
Finantsmugavuse märksõnadeks on rahaline kindlustunne, hea haridus ja keskmisest kõrgem palk ning korralik säästupuhver, mis on abiks keeruliste elusündmuste puhul ja ka investeerimine enda võimete ulatuses.
„Kuna finantsmugavuse eesmärk on selgelt vähem ambitsioonikas, siis on selle arvelt võimalik mõnusamat elu elada kohe. Finantsmugavus ei suru inimest aastateks 18-ruutmeetrisesse korterisse, hoidma olulisel määral kokku transpordi, toidu, hobide ja vaba aja veetmise arvelt,“ ütles Kose.
Ta märkis veel, et finantsmugavus ei tähenda stagnatsiooni, vaid paralleeli võiks tõmmata rahalise turvatundega, mille vältel toimub pidev areng nii rahaliselt kui ka vaimselt. Seejuures nentis Kose, et mõnel eluperioodil võiks ka lisatööd teha, et finantsilisse turvatundesse rohkem panustada, kuid kogu elu ei peaks tiirlema üksnes raha ümber, sest see on vaid väike komponent õnnelik olemise juures.
Aga riskid? Näiteks lendab geopoliitilistel või muudel põhjustel osa või kogu sinu portfell vastu taevast? Hüperinflatsioon nagu hiljuti nägime? Jne. Sellest artiklis ei kõssugi.
lollidele lugemiseks