Jaanuarist avanes võimalus esitada avaldus teise pensionisamba maksemäära tõstmiseks – brutopalgast võib edaspidi sambasse suunata 2 asemel ka 4 või 6 protsenti. Uus maksemäär rakendub 2025. aastast.
„Teine sammas on oluline komponent meie kolme sambaga pensionisüsteemis. Igal sambal on oluline roll selleks, et pension oleks äraelamiseks piisavalt suur. Motiveerimaks inimesi pensioniks rohkem koguma, võimaldab riik 2025. aastast suunata teise sambasse suuremaid makseid. Mina soovitan koguda kõigisse kolme sambasse, kuid kaaluda ka täiendavaid makseid teise sambasse, sest suuremad maksed tähendavad ka suuremat pensioni, eriti kui neid teha pika aja jooksul,“ ütles rahandusminister Mart Võrklaev.
Teise samba maksemäära tõstmine on vabatahtlik. Kui palju seeläbi pension täpsemalt kasvab, sõltub mitmest eri komponendist – peamiselt inimese palgast ja selle kasvust, kõrgemas määras maksete tegemise perioodi pikkusest ja teise samba tootlusest. Oma mõju avaldab ka raha väljavõtmise viis pensionieas ehk kas raha väljavõtmisel tuleb tasuda ka 10 protsenti tulumaksu või võimaldab tehtud valik pensioniraha välja võtta tulumaksuvabalt.
„Kui palgakasv ja teise samba tootlus on võrdsed, saab lihtsustatult öelda, et 6-protsendised maksed suurendavad brutopensioni ja brutopalga suhet 2 protsendipunkti võrra kogumise iga 10 aasta kohta. Kui muidu saaks keskmist palka teeniv inimene esimesest ja teisest sambast kokku pensionit, mille suurus on 40 protsenti keskmisest palgast, siis kogudes 40 aastat maksemääraga 6 protsenti, tõuseks see peaaegu 50 protsendini,“ selgitas finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov. Näiteks 2024. aasta pensionides tähendaks see 776 eurose keskmise pensioni asemel 970 euro suurust pensionit. Kui tootlus tegelikult ületab palgakasvu, on mõju pensionile suurem ja vastupidi.
Maksemäära suurendamine ei mõjuta sotsiaalmaksu arvelt tehtavaid kogumispensioni makseid ja sotsiaalmaksust kantakse teise sambasse ikka ja alati 4 protsenti.
Uus maksemäär rakendub alati jaanuarist ja kehtib vähemalt ühe kalendriaasta. Selle muutmiseks tuleb omakorda valida uus maksemäär, mis senise valiku tühistab.
Avaldust maksemäära muutmiseks saab esitada igal ajal. Hiljemalt novembri lõpuks esitatud avaldustel rakendub uus määr kohe järgmise aasta jaanuarist, detsembris esitatud avaldustel ülejärgmise aasta jaanuarist. Kui avaldus on juba esitatud, saab kuni novembri lõpuni maksemäära valikut vajadusel veel ka muuta. Selleks tuleb lihtsalt esitada uus maksemäära muutmise avaldus.
Avaldusi maksemäära muutmiseks saab esitada Pensionikeskuse lehel või teise samba kontohaldurite juures.
lihtsameelne arvab, et see riik on igavene
Meie esimese pensionisamba rahad paigutati ettenägelikult Kreeka riigi võlakiradesse ja see kadus nagu Jordaaniasse ja Utahisse paigutatud rahagi.Teise pensionisamba rahad paigutab Simon Golbergi tütar ilmselt Ukraina võlakirjadesse,et siis JopJohannaga kusagil rahulikult vanaduspäevi veete kui Eestis tagumik kärssama hakkab.
Et siis riik ei anna sentigi rohkem aga kui inimesel kangesti palju praeguse elatustaseme juures vaba raha vedelema jääb, siis võib hõreda laeva sisse seda laadida küll. Varsti öeldakse – ups!, kulutasime teie raha ära, polegi midagi teile pensipõlves tagasi anda… Nii tüüpiline praegune suhtumine oma riigi kodanikesse!
Ja kui varem kätte tahad saada maksad veel kord maksud selle pealt.
siis saab valitsus jälle midagi maksustada
Iga vähegi mõtlev inimene saab aru, et peale inflatsiooni ei jää sealt suurt midagi järele. Kelle aga meeldib haldureid toita, siis ega ei saa ju keelata.
Noh, ega sa ei pea ju koguma, igaühe enda asi.
Saad ju oma samba passiivseks vahetada. Või kuhu siis iga vähegi mõtlev inimene oma säästud tulevikuks paigutab, et paremat tootlust teenida?
kappi, seal kasvab see nagu õllevaht