Mart Võrklaev: vähendame tülikate 1- ja 2-sendiste kasutamist

Mart Võrklaev, rahandusminister (Reformierakond)
Mart Võrklaev, rahandusminister (Reformierakond)

Iga aasta peab Eesti Pank välja laskma miljoneid 1- ja 2-sendiseid münte. Kokku on neid meie euroga liitumise ajast ringlusesse lastud 230 miljonit tükki koguväärtuses 3,4 miljonit eurot – see on kokku 612 tonni metalli. Tagasi ringlusesse jõuab neid keskmiselt 3 protsenti ja neid on pidevalt vaja juurde toota, sest kaupmeestel on kohustus väikseid sente vahetusrahana tagasi anda.

Enamikku pisisentidest kasutataksegi paraku vaid üks kord – siis kui me neid poest või turult müüja käest saame. Küllap on pea kõigil kogemus, kui pisisendid jäävad rahakotti, taskupõhja või koju kapi peale lihtsalt seisma ja kaovad lõpuks ära. Nende ostujõud on väike ja nii pole motivatsiooni neid maksmisel pidevalt kasutada.

Ühesõnaga on pisisendid tülikad kõigi jaoks, nende tootmine koormab keskkonda ja tegelikult kogu selle kulu, mis nende tootmise, kohaletoimetamise ja käitlemisega kaasneb, maksame kinni meie tarbijatena, kellel need mündid seejärel kuhugi seisma jäävad.

Vähendamaks edaspidi vajadust 1- ja 2-sendiste kasutamiseks, hakkaksid poed kava kohaselt 2025. aastast ümardama sularahas tasumisel ostukorvi lõppsummat matemaatiliselt lähima 5 sendini. Ümardamisreeglite järgi lõplik ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, ümardatakse allapoole, ning summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa eurosendiga, ümardatakse ülespoole.

Seega ümardamise mõju ostukorvi lõpphinnale on maksimaalselt 2 senti. Ümardamisreeglid ei tekita survet inflatsioonile, kuna kord ostukorvi maksumust paari sendi võrra üles ja teine kord alla ümardades on selle kogumõju null. Nii ei tõsta ümardamine ka hindu – sama on kinnitanud ka teiste, kokku kuue euroala riigi, kogemused, kus juba ümardamist kasutatakse.

Oluline on meeles pidada, et ümardamine toimub ainult sularahaga ostude eest tasumisel ja ümardamisele läheb kogu ostukorvi lõppsumma, mitte iga toote või teenuse hind eraldi. Näiteks kui ostusumma on 5,56 eurot ja inimene soovib ostu eest maksta sularahas, siis ümardatakse see 5,55 eurole. Kaardiga makstes ei muutu aga mitte midagi ehk 5,56 euro suuruse ostu puhul just täpselt nii palju arvelt ka maha läheb.

Makseviisi valik on alati ostja otsustada, kaupmehel pole siin õigust välistada ühe või teise makseviisi kasutamist. Näiteks kui ostuarve ümardatakse ülespoole ehk 5,58 eurose arve puhul 5,60 euroni ja pole soovi 2 senti kaupmehele rohkem maksta, saab valida lihtsalt kaardiga tasumise. Veebipoodides ostmisel toimub kogu arveldamine elektrooniliselt ja seal midagi ümardama ei hakata.

Lisaks sularahale tasumisele toimuks ümardamine kaupade tagastamisel, kui kaupmees annab poes tagastatava kauba eest tagasi sularaha – seda ka juhul kui ostu eest tasumisel maksti kaardiga ja näiteks 10,02 eurose tasutud kauba või teenuse eest saab selle tagastamisel tagasi täpselt 10 eurot.

Ümardamine ei muuda kuidagi ostja võimalusi poes pisisentidega maksta. Kui kellelgi on kodus suur topsitäis 1- ja 2-sendised, siis neid saab jätkuvalt edasi kasutada nagu seni ja pole vaja neid kuhugi ümber vahetama minna. Lihtsalt väljapakutud kava järgi poed ise neid aastast 2025 enam tagastusrahana ei väljastaks ja poest saaks seejärel kõige väiksema rahana tagasi 5-sendiseid.

Ümardamine ei mõjuta kuidagi poodide toodete hinnastamist ja seal midagi muuta pole tarvis ehk ka edaspidi võib kauplus hinnastamisel kasutada mistahes summat, olgu selleks siis 9,99 või 2,21 eurot.

Uute reeglitega harjumine võtab kahtlemata pisut aega ja võib alguses tunduda harjumatu. Poed hakkaksid kava kohaselt 2025. aastast kuvama kassade juures ka ümardamise infot, et ostjal oleks lihtsam otsustada, milline makseviis valida. Valik on igaühe enda teha, kuid kokkuvõttes väheneb vajadus pisisente juurde toota ja ehk saame ka taskupõhjas vedelevatest 1-2-sendistest lõpuks lahti.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
14 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Ei valinud kommuniste!!
3 kuud tagasi

tülikad ministrid said kilo palgatõusu, õpetajad näitused 17 kulli 🙁
Õiglus missugune!

uskmatu
3 kuud tagasi

Üle kümne aasta võttis aega,et mõistus tagumikust üles pähe jõuaks !

Juku
3 kuud tagasi

Mida siin ümardada vaja? Hinnad lihtsalt muutuvad nii, et 5 väiksemat polegi.

enn
3 kuud tagasi

500-eurosed juba elimineeritud, nüüd see peenem ots kah. mõne nädala eest tuli keskpank välja krüpto-euroga, mis oleks keskselt kontrollitav (s.t. ei saa seda kulutada sellele, mis “lubatud” ei ole). nii et edasi on siis oodata ka selle va tülika “vahepealse” sularaha käibelt eemaldamine ja olemegi schwabi tulevikus kohal, kus eraomand on likvideeritud läbi keskpanga poolt programmeeritava krüptoraha.

Külamees
3 kuud tagasi

Räägiks parem millal siis uus rahareform tuleb? Elukogemus näitab, et kui kopikad-sendid hakkavad mõttetuks muutuma, siis on oodata. Valuutavahetused on siiani reformi rolli täitnud, kuidas siis seekord saama? Rääkige asjast poliitikud.

asjalik
3 kuud tagasi
Reply to  Külamees

Ning lüpsta saavad alati need kes oma teenistust millegi alla ei paiguta.

Maali
3 kuud tagasi
Reply to  Külamees

Nii see on jah kahjuks olnud.

enn
3 kuud tagasi
Reply to  Külamees

uus reform on krüpto-euro, just-just keskpanga poolt välja hõigatud. siis saab inflatasioon olema pidev protsess, mille eest ei saa midagi madratsi alla peitu panna, kuna kulda selle eest osta ei saa.

Margot
3 kuud tagasi

Võiks oma joba omale hoida.

mart
3 kuud tagasi

jätaks ainult 50, 100, 500- sed, rikas eestlane ei peaks vanametalli- paberit oma rahakotis tassima

IRW
3 kuud tagasi

Vähendaks ühe rahandusministri hoopis

Nojah aga...
3 kuud tagasi
Reply to  IRW

Ühe kahese dised ongi täitsa tülikad. Milleks sellele vatu vaielda?

kes
3 kuud tagasi
Reply to  Nojah aga...

kopikat ei korja , see rublat ei saa

irw üles puua!!!
3 kuud tagasi
Reply to  IRW

Rohkem tegusid, vähem sõnu, vasja!