Mart Võrklaev: miks on elektri- ja küttearved suured ja mida nendega peale hakata?

Lääne Elu

info@le.ee

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev

Ma mõistan kõigi inimeste muret, kellele viimastel kuudel on saabunud kaks või rohkem korda kasvanud elektri-, gaasi- või küttearve.

See meenutab olukorda, kus kodus juhtub torustikuga avarii, mille tekitatud kahju tuleb kinni maksta. Ainult et nüüd on see ootamatu kulu tekkinud tuhandetele Eesti peredele korraga. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et me ei tea, kui kaua kõrged energiahinnad püsivad.

Oleme selle teemaga valitsuses mitu kuud iga päev tegelenud ja nüüdseks jõudnud päris korralike lahendusteni. Viimase meetmena seadsime allesjäänud talvekuudeks gaasi- ja elektrihinnale lae – elektri puhul 12 senti kw/h, gaasil 6,5 senti kw/h. See tähendab, et laest üle mineva osa arvest esitab energiamüüja riigile, tarbijale laekub juba madalam arve.

Tahan kõigile tarbijatele öelda, et riik mõistab teie muret ja tuleb keerulises olukorras kindlasti appi. Selletalvised suured energiaarved pole inimeste enda süü. Jah, teoreetiliselt teadsime, et elektribörsil võivad hinnad kõikuda, aga sellist mitmekordset hinnatõusu ei näinud keegi ette. Seetõttu võttis optimaalsete lahendusteni jõudmine ka valitsuses kauem aega, kui oleksime tahtnud.

Kehtima jääb ka detsembris välja töötatud sihitud toetusmeede, mis alla mediaansissetulekuga peredele kompenseerib elektri-, gaasi- ja küttearvete hinnatõusust 80 protsenti. Selle abil saab energiahindade kompensatsiooni septembrist märtsini, nii et soovitan uurida, kas teie pere saab ka seda taotleda, kas eelnevate kuude eest või ka pärast madalama arve saamist. Jah, selle meetme kohta on öeldud, et see on bürokraatlik ja alandav. Mulle jääb siiski mulje, et seda pahameelt levitavad inimesed, kes pole taotluse täitmist ise proovinud. Edumeelsemates omavalitsustes on neid toetusi ka juba enam kui 10 000 perele välja makstud.

Ma ei mõista neid, kes ütlevad, et omavalitsuselt toetuse taotlemine on alandav. Avaldus tuleb esitada nii siis, kui tahate minna pensionile, kui ka taotledes omavalitsuselt lapsele huviringitoetust. Nagu ütlesin, pole ootamatult kasvanud arved inimeste süü, seega pole põhjust toetust küsides ennast kuidagi halvasti tunda – selleks ongi valitsus toetuse teinud. Kõigil, kellel on tuttavaid või sugulasi, kes sissetulekutelt selle meetme alla mahuvad – sinna jäävad peaaegu kõik pensionärid, samuti väga paljud lastega pered –, soovitage neile taotluste esitamist.

Valitsus on langetanud ka elektri ja gaasi võrgutasusid ja jätnud ära eelmise valitsuse planeeritud aktsiisitõusud. Kokku kulub energiatoetuste paketile 320 miljonit eurot. Rahandusminister on välja toonud, et kuigi riigile laekub tõusvate energiahindade arvel tõesti rohkem nii CO2 tulusid kui ka käibemaksu, siis kogu selle paketi maksumust lisalaekumised ära ei kata.

Aga nagu öeldakse, ei tohi head kriisi raisku lasta, nii et peame vaatama ka kaugemale, et sarnane olukord meid uuesti ei tabaks. On fakt, et kopsakad elektriarved pole seotud ühegi otsusega, mida praegune valitsus on teinud. Kui rahandusminister oleks näiteks Martin Helme, ei oleks detsembri elektrihind sendigi võrra teistsugune olnud. Kõrged energiahinnad on tabanud enamikku Euroopast. Põhjuste üle võib tunde targutada, aga minu kokkuvõte on lihtne: terve Euroopa lootis talveajal liiga palju Venemaa gaasile. Nüüd oleme Kremliga tülis ja gaasi hind on meile kasvanud neli-viis korda. Kui tuult, päikest ja hüdroenergiat pole, peame ka elektrit tootma gaasist, see on aga praegu põlevkivistki kallim. Putinile teeb kindlasti rõõmu, et me nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides oleme üksteisele kõrri karanud, aga loodan, et näeme sellest skeemist siiski läbi.

Peaminister Kaja Kallas pidas riigikogus sel teemal pika poliitilise kõne, kus tõi välja, kuidas valitsus plaanib tulevikus energiahindu soodsamana hoida. Pikas plaanis tuleb riigil mõelda, kuidas lisada elektrivõrku uusi keskkonnasõbralikke tootmisvõimsusi nagu tuulepargid, päikesepaneelid, miks mitte tulevikus ka tuumajaam. Valitsus sellega tegeleb ja loodan, et erinevalt mitmest eelnevast valitsusest saame varsti ka edusammudest teatada. Ka inimestel soovitan läbi mõelda, mida nad saavad teha, et energiatarbimist vähendada või ise elektrit toota. Lähinädalatel teatab valitsus uued meetmed, millest saab küsida toetust oma maja soojustamiseks või päikesepaneelide paigaldamiseks, neis soovitan kindlasti osaleda.

Peamine on siiski usk sellesse, et saame koos probleemist üle. 1990ndatel tulime koos läbi mitu korda hullemast, ei saa ju olla, et nüüd üks keskmise suurusega energiakriis meid niimoodi rööpast välja lööb.

17 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Vaata ja imesta
3 kuud tagasi

Kuidas rahvale kott pähe tõmmatakse. Eesti toodab pea kogu vajamineva elektri ise keskmiselt 50eur/Mwh müüb selle “börsile” ja tagasi ostetakse kaks ja enam korda kallimalt. Maandusime.

Teiseks pole selle börsi näol tegemist turumajandusega, kuna hind tekitatakse kõrgeima omahinnaga tootja järgi. Tegemist siis keskselt planeeritud “majandusimega”.

vaadates
3 kuud tagasi

21.aasta novembri detsembri ning 22 aasta jaanuari arveid, siis tekib küll kahtlus, kas tarbimine oli ikka nii suur. Hinnast muidugi ei räägi, sest see on kujundatav, vastavalt vajadusele. Kas on võimalik näha kui suur oli kogu Eesti elektri tarbimine ja kust see saadi? Bilanss!

no ei
3 kuud tagasi

kompenseeri see midagi, lõpeta loll jutt

eesti energia
3 kuud tagasi

kuidas üldse saab üks riigiettevõte tõsta hinda niii kuidas ise soovib….miks riik ei sekku, ei reguleeri midai…pole nagu üldse kellegi asi.Miks soome ostab venemaalt soodast elektrit aga meie ei saa? kelle tegemata töö?.Peaminister on uhke,et. aitame neid,kes abi vajavad.Sinna lähevad meie miljonid. ja see pole jätkusuutlik. Probleemi sisu on täiesti lahendamata ja keegi ei proovigi midagi teha. Mis valitusus see küll on…..

miks peaks
3 kuud tagasi
Reply to  eesti energia

sealt tuleb ju riigile papp, mida kõrgem hind seda rohkem käibemaksu samuti

Madis
3 kuud tagasi

Puunärilistest tuleks seepi keeta ja kasukaid teha… Hoiab ka sooja kokku

Mis
3 kuud tagasi
Reply to  Madis

Mis auru sa ajad jälle

Jjj
3 kuud tagasi

Jamajutt. Soomes küll kallimaks pole midagi läinud niiväga see elekter. Miks sellist propagandat peab kirjutama, et meil kõik hästi!? Ja 21. sajandil peab elektrit hakkama säästma!!!?? Praeguse võimulolijatega läheme hoopis koopaajastusse tagasi, aga mitte ekrega nagu väideti varem.

soomes
3 kuud tagasi
Reply to  Jjj

ka teine palgatase toveri

Jjj
3 kuud tagasi
Reply to  soomes

Palgatase!!?? Mis see siia puutub? Elekter on ju ikka odavam kui meil ja kallimaks pole eriti läinud . Ma ei mõista mida see palgatase määrab? Et siin väiksem töötasu, siis elektrihind kõrgem? Nii või? Ajuvaba

lolle jätkub
3 kuud tagasi

ÕL :Kütusehind kihutab uutesse kõrgustesse – vali Reformierakond!

eks
3 kuud tagasi

ikka sellepärast, et teie iidol sm. Lenin jättis eesti nsv-s GOERLO plaani ellu viimata

K.s
3 kuud tagasi

Mida me siis sellest artiklist teada saime? Pöhiliselt seda, et maksa aga ära mölise… ja üldse pole reformierakond süüdi, sest oravad olid sea kombel puu otsas peidus kui pauk kãis…Arusaadav, järgmistel valimistel ei pruugi need ju valimiskünnist ületada…

Arvaja
3 kuud tagasi
Reply to  K.s

Mida me siis sellest artiklist teada saime? Seda, tööd tehakse hirmsat moodi, palehigis. Tähtis on töötegemine mitte tulemus.

Vahi nalja
3 kuud tagasi

Vene gaasi hind tõusis seepärast, et EL keelustas pikaajalised tarnelepingute sõlmimise ning seda toetas ka Eesti poliitiline tasand. Eelmine valitsus rahandusministri/EE üldkoosokeku läbi põlistas omaniku ootusena 1000 MW põlevkivikatelde olemasolu, et oleks turul kriisis olemas juhitavad võimsused (loe praegune valitsus peab hetkel Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi põlevkivi kasutamise täielikuks lõpetamiseks Eestis). See nn reformikate toetusmeetme rakendamise halduskulud on üüratud ning äärmiselt bürokraatlikud ehk ainult rumal teeb sellisel viisil toetusmeetmeid. Peale selle soovivad reformikad lõpetada EL toetusmeetmete poliitikas toetuste maksmise ettevõtetele ning asendada selle kõrgete intressidega laenu andmisega (loe teised liikmesriigid annavad otsetoetusi konkurentsivõime tõstmiseks). Jne, jne. Kokkuvõtlikult on nad kõige suuremad… Loe rohkem »

Pook
3 kuud tagasi
Reply to  Vahi nalja

No suli ja vargabande pealik Siim Kallas ju tegelikult ütles õigesti , et 70 protsenti rahvast on põmmpead , mis tundub üsna tõene väide .