Mart Võrklaev: miks on vaja mootorsõidukimaksu?

Mart Võrklaev, rahandusminister (Reformierakond)
Mart Võrklaev, rahandusminister (Reformierakond)

Eestimaalased on autorahvas – meil on rohkem autosid elaniku kohta kui mujal Euroopa Liidus. Mis meid veel teistest riikidest eristab, on see, et me neid autosid kuidagi ei maksusta. Inimeste ja ettevõtete vaates on maksu puudumine loomulikult alati eelistatum variant kui selle tasumine. Aga vaatame koos laiemat pilti.

Meie teedel võib liiklusregistri kohaselt vurada enam kui 740 000 autot ja kaubikut – see arv on aasta aastalt ainult kasvamas. On nii neid, kes eelistavad autot mugavuse pärast, kui neid, kellele on see hädavajalik vahend liikuma pääsemiseks. Autod on ja jäävad, seda me ei saa ega tahagi muuta. Mida me tahame ja proovime muuta, on nende keskkonnamõju läbi teadlikumate valikute. Vanemad sõidukid paiskavad õhku rohkem heitgaase, raskemad mõjuvad halvemini teedele, osa käike saab kenasti tehtud ka alternatiivsete liikumisvahenditega. Jätkuvalt on meil üle Eesti palju vedelevaid romusid, millest tahaksime väga lahti saada – keskkond oleks puhtam ja vaatepilt ilusam.

Teisalt on igal autoomanikul omakorda ootused riigile ja omavalitsustele: me kõik tahame liigelda korralikel ja turvalistel teedel. Tahame oma riigilt ka palju muid teenuseid-toetusi, et meil oleks siin hea elada. Kõigeks selleks on vaja raha ja seda saab riik valdavalt maksudest. Oleme kahjuks olukorras, kus meil on igal pool ainult puudu: oleme pikalt võtnud riigile kohustusi ja lubanud suuremaid toetusi, mis kasvatavad meie kulusid automaatselt, ilma et meil oleks nende katteks raha olemas.

Selle parandamiseks oleme juba sisse viinud mitmed maksumuudatused ja nüüd on riigikokku jõudnud mootorsõidukimaks. Oleme seda suvest saadik põhjalikult ette valmistanud ja maks on plaanitud jõustuma 2025. aasta algusest. Selle tulemusel saame lisaraha eelarvesse ja hakata samm-sammult liikuma vajalikku suunda, et peatada meie autopargi kiire kasv ja muuta see keskkonnasõbralikumaks.

Olen kuulnud kriitikat, et keskkonnaeesmärke me maksuga ei täida. Julgen sellele vastu vaielda. Jah, me ei saa tõesti suurimat maksu panna kõige vanematele ja saastavamatele sõidukitele. Seda lihtsal põhjusel, et meil on selliseid autosid väga palju, need on ringi liikumiseks vajalikud ja nende ümbervahetamiseks ei pruugi kohe raha olla. Me ei saa panna suurt hulka Eesti inimesi olukorda, kus mootorsõidukimaksu tulemusel ei suuda nad enam autot pidada. Siin ongi oluline leida mõistlik tasakaal keskkonnahoiu ja maksevõime vahel, aga anda ka selge sõnum, milline on meie nägemus tulevikust, et autoostjate järgmised valikud oleksid juba keskkonnasäästlikumad.

Mida me tahaksime edaspidi vähem näha, on see, et selliseid vanu, võimsaid ja saastavaid autosid Eestisse üha juurde tuuakse. Tahaksime hoopis näha, et nende osakaal hakkab vähenema. Sellest lähtusime ka sõidukite registreerimistasu disainimisel – tasu, mis lisandub sõiduki esmasel kandel Eesti liiklusregistrisse. Tasu suurust kasvatavad sõiduki heitmenäit ja mass, kuid toob allapoole sõiduki vanus juba vähemalt 1 aasta kuni 15 aastat vanade autode puhul*. Sealt edasi on vanuse mõju tasu suurusele sama, mis 15aastaste autode puhul. See võib olla täiendav stiimul tuua Eestisse kasutatuna pigem uuemaid ja säästlikumaid sõidukeid.

Ostes juba Eesti registrisse kantud sõiduki, registreerimistasu ei rakendu. Küll tuleb kõikide autode ja kaubikute omanikel tasuda aastamaksu. Ka selle suurust vähendab sõiduki vanus, kuid seda alates 5 aastat ja vanemate sõidukite puhul. 20 aastat ja vanemate sõidukite aastamaksu suurus on üksnes 50 eurot. Kellel on mitu sõidukit, maksab nende kõigi eest. Siin on ka mõttekoht, et mitut sõidukit inimesel reaalselt vaja on.

Ühtlasi suunab mootorsõidukimaks inimesi tulevikus põhjalikumalt läbi mõtlema oma sõidukiga seotud kulud. Sõltuvalt mudelist hakkab automaks olema maksimaalselt 5 – 15% kõikidest mootorsõiduki ülalpidamiseks tehtavatest kuludest. Kui maksusumma tundub kallis, võikski see olla indikatsiooniks inimesele, et tasuks kaaluda maksu vaates soodsama sõiduki valimist. See omakorda aga tähendab ka muudelt kuludelt kokkuhoidu ja tõenäoliselt säästlikumat varianti ka keskkonna vaates.

Kokkuvõttes on meil sellest ainult võita: kõikidel sõidukitel on keskkonnamõju. Seda mõju hakkame edaspidi maksustama. Osalt aitab see ehk tagant lükata säästlikumate sõidukite soetamist. Teisalt need, kes eelistavad sõita suuremate ja võimsamatega, tasuvad ka suuremat maksu.

Laekuva raha saame suunata sinna, kus enam pitsitab, näiteks ühistransporditeenuse parandamisse, ka linnakeskustest väljaspool, teedeehitussse ja -hoidu (sh kergliiklus- ja rattateed). Järgnevatel aastatel on juba neisse valdkondadesse võimaluste piires täiendavat raha planeeritud, kuid see pole kaugeltki piisav. Kuigi riigi rahakott on üks suur rahakogum ja on keeruline lüüa mootorsõidukimaksust laekuvale tulule külge konkreetseid kululipikuid, siis kindel on see, et meil tuleb leida lisavahendeid liikuvuse parandamiseks.

*See kehtib eraisikutele kuuluvate autode puhul, nii registreerimistasul kui ka aastamaksul.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
15 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Ei valinud kommuniste!!
14 päeva tagasi

Miks on vaja rehvormareid !
Ei olegi! 🙂

faktikontroll
14 päeva tagasi

Automaks on osa kliimapettusest ja valetajate valitsuse lüpsilehm, – nii on

Maakas
15 päeva tagasi

Sm võrkpaat, teedeehituse raha pidi tulema kütuseaktsiisist, mille teie, närilised omavoliliselt sinu sõnade kohaselt “igale poole” laiali laotasite ja enam isegi ei tea, kuhu see täpselt läheb. Pole vaja siin igasugu möla ajada. Raha hakake kokku hoidma iseenese kulutuste pealt ja tutvuge põhjalikumalt, mis riigiastustes õige toimub. Ühel koolitusel nt haridusministeeriumi töötaja tunnistas, et nemad saavad lisatasu asjade eest, mis justkui poleks nende töö, aga mida nad teevad. Üks selline on arengukavade koostamise aruteludel osalemine, mida tehakse töö ajal ja mis peaks tegelikult töökohustuste hulka kuuluma küll, aga pole töölepingusse märgitud. Vot ja selle eest makstakse lisatasu, et töötaja teeb… Loe rohkem »

Täiesti nõus,
14 päeva tagasi
Reply to  Maakas

aga ma ei saa siiani aru, kes neid valib. Ma ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi, kes neid oravaid valib, aga iga jumala kord tuleb tund enne hääletuse lõppu, kusagilt ports e-hääli, mis nad alati ja kindlalt võidule viib. Üks kunagine idanaabri juht on öelnud, et valimistest ei olene midagi, kõik sõltub häälte lugememisest.

üks
14 päeva tagasi

kast nurgas nimega e-server

mann
15 päeva tagasi

kas refiropkade ainus eesmärk ongi inimeste paljaks varastamine ?

Kas ministritel on
15 päeva tagasi

isiklik ihukaitse?

113
16 päeva tagasi

see krt võrksukk võiks peeglisse vaadata ,temaju automaksu ei maksa oma võimsa ja saastava mersu pealt .

K.s
16 päeva tagasi

Miks see MÖLA on terves osas tasuta loetav???

vaata aga
16 päeva tagasi

või siis meie kohalik kobruleht on hakanud nüüd aukliku laeva hääletoruks! Ja raha seekord lugemise eest ei küsitagi???
Kas meie meedial on ka mingid “kohustuslikud” asjad, millest peavad kirjutama?

Vahi aga
17 päeva tagasi

Lääne Elu oma paremas propagandavõtmes, aga tõsi ta on, et sellist jaburdus kvaliteetne ajakirjandus ei avaldaks ning oleks sellega ka oma lugejate vastu aus. Toimetus koos omanikuga peaks peeglisse vaatama ja arutlema teema, et mis on sõltumatu ajakirjandus.

imekombel
17 päeva tagasi

tasuta mula täna