Manuela Pihlap: aitab autode vaenamisest. On kohti, kus see on optimaalseim lahendus

Lääne Elu

info@le.ee

Manuela Pihlap, Põhja-Tallinna linnaosa vanem (Keskerakond)
Manuela Pihlap, Põhja-Tallinna linnaosa vanem (Keskerakond)

Automaksu kehtestamise debatti on saatnud ridamisi etteheiteid rahulolematute autoomanike aadressil. Muidugi on paljudes riikides automaks olemas, kuid mitte selles pole küsimus.

Maksustada võib eri asju, kuid ehmatavad nii põhjendus, ajastus kui ka kogu automaksu algatuse jõhkrus Eesti inimeste rahakoti suhtes. Kas tõesti on ununenud kõik see, mida on räägitud eraomandi kaitsest, inimeste valikuvabadusest, maksudega liialdamise ohtudest. Ununenud paistab olevat seegi, kui tähtis ja vajalik auto tegelikult paljudes olukordades on. Iseäranis väljaspool suuremaid linnu.

Lähemalt soovitustest hankida endale säästlikum auto ja vältida maastureid. Põhja-Tallinnas, mille linnaosavanem olen, on linnaline keskkond tiheda ühistranspordiga. Kahtlemata saaks seal paljud minna lähiaastatel üle elektriautodele, muidu säästlikumatele masinatele või siis üldse autost loobuda. Kuid kui on tarvis käia tööl või trennis teistes linnaosades, siis kõikjal, kuhu pole kiiret otseühendust, kipub auto saama selgeid eeliseid.

Maapiirkondades on aga inimeste sõltuvus autodest ligikaudu kaks korda suurem kui linnades, nagu võib summeerida oktoobris avaldatud transpordiameti uuringut. Küsimus pole üksnes selles, kas auto või mitte, vaid ka selles, milline auto. Maapiirkondades võib just suur, tugev, kõrge põhja ja ka nelikveoga auto olla optimaalseim lahendus. Olles väikse autoga kevadisel külateel lootusetult porisse kinni jäänud, tean, millest räägin. Veel paremini teavad seda maainimesed.

Seisus, kus riigil ja omavalitsustel pole tegelikult võimalik inimesi piisavalt aidata, tuleb lasta neil ise hakkama saada, mitte täiendavate maksudega neilt sõiduriistu käest kangutada. Teede mustkattega katmise programmid, mis vahepealsetel aastatel maale tublisti asfaldilõike juurde tõid, on ju nüüd sisuliselt seisma pandud. Mis siis, et Reformierakonna valimisprogrammis 2023. aasta jaanuaris lubati teede mustkatte alla viimise programme ulatuslikult jätkata.

Automaksu aruteludes tuleks arvesse võtta, et auto ongi hõreasustuses kiireim, individuaalseim ja kõige paindlikum lahendus, jäädes erinevalt ühistranspordist elaniku, mitte riigi rahakoti peale. Väikse rahvaarvuga ja hõreda asustusega riigis ei hakka kunagi olema igal pool suurepäraseid laitmatu hooldusega teid ning ladusat ja tihedat ühistransporti. Ei hakka kunagi olema nii, et lumesahk oleks vajadusel kõikjal kohal ja buss sõidaks pidevalt igasse kaugesse külakesse. Meie teed on pikad, maksumaksjaid vähe ja nendegi palgad tagasihoidlikud. Lastagu siis neil vähemalt ise hakkama saada ja avaliku võimu asi on neid selles võimalikult vähe segada.

Nelikveoga ja kõrge auto, maksustajate lemmik röövsaak, on ainus, mis aitab, kui maapiirkonnas on tarvis lumme tuisanud teedel lastega kooli või ise tööle saada. Selliste autode maksustamine on ühtlasi väljaspool keskusi elavate inimeste erirõhumine ja maainimeste sisuline linna sundimine.

Jutt autostumise vähendamisest, mis võib linnas olla ratsionaalne, pole maapiirkondades realistlik ega ka vajalik. Millele inimesed siis veel loota saavad? Isegi suuremate keskuste vahel on ühistransport piiratud võimalustega. Tihendame? Tartust sõidab Rakverre päevas kolm bussi. Kui sõidaks neli-viis, mis olulist tasemevahet see tooks? Autojuht saab teele asuda igal ajal. Võrreldava paindlikkuseni saab ühistranspordis jõuda väga suurte kuludega ja suure osa ajast tühjade bussidega sõites.

Automaksu kehtestamise soov tuleb hetkel, kui maksumaksja on niigi palju kannatanud. Inimeste hoiused on pankade andmetel kahanenud juba pikemalt ja võib prognoosida, et käimas on keskklassi vaesumine. Ehkki riigieelarve on palju suurem kui kunagi varem, ei tule riik toime. Eelseisvatest tulumaksumuudatustest tekkivat eelarveauku üritatakse lappida kõigi kätte sattuvate vahenditega, hoolimata inimeste toimetulekust, aga ka majanduse konkurentsivõimest.

Eesti on niigi kõrge elukallidusega riik, kuid liigume kiire sammuga veelgi kõrgemate hindade ja ettevõtete tõsiste raskuste suunas. Automaksust võiks rääkida, kui see ei toimuks üle jala, vaid üldise läbimõeldud maksureformina, kus teatud makse tõstetakse, teatud makse vähendatakse ja seda pika perspektiiviga.

Eelarveaugu lappimist ja üle jõu käivat maksustamist õigustades on hakatud autojuhte vaenama. Peaministripartei poliitikud leiavad, et tegelikult polegi tarvis autotaristule suurt rõhku panna ja polegi vaja uusi tasemel maanteid (Pärtel-Peeter Pere, 16.10, Delfi). Ometi on Eesti võtnud Euroopa Liidu ees kohustused maateed välja ehitada ja need punktid olid ka sellesama peaministripartei valimisprogrammis vaid kümme kuud tagasi. Muide, ka ühistransport sõidab maanteedel.

Roheekstremistid ja muud õigustajad näevad turvalisema liikluse suunas pea ainsa meetmena piirkiiruse alandamist. Kindlasti leidub kohti, kus see on asjakohane, kuid see on vaid üks meede paljudest, seda enam, et kõikjal pole seda ka vaja. Autode asi on sõita, mitte seista.

Eriti silmakirjalik on see jutt arvestades, et teede ohtlike kohtade ümberehitusprogrammidelt on riiklikus teehoiukavas raha ära võetud. Kui räägime liiklussurmade vähendamisest, siis ohvrite arv ongi aastakümnete jooksul oluliselt langenud, kuid päris suurt rolli selles mängivad ka paremal tasemel teed ja turvalisemad autod. Ja inimestele võiks jätta võimaluse osta ka edaspidi uuemaid ja turvalisemaid autosid. Neid maksude ja hinnatõusudega vaesestades me seda eesmärki ei täida.

Ei maksa unustada, et autojuht maksab juba niigi ja mitte vähe. Kütuseaktsiisi. Ja suurema auto omanik maksab ka rohkem kütuse eest. Seega surve osta odavam ja säästlikum auto on niigi olemas. Kui neid meetmeid järjest tugevdame, tekib küsimus, kas me ei pärsi sellega ülemääraselt vabale ühiskonnale omast inimese valikuvabadust soetada endale meelepärane auto, maja ja nii edasi.

Majanduse ja ühiskonna areng püsib kiirusel ja kiiretel ühendustel. Need peavad olema ka taskukohased. Kas see polnud Reformierakond, kes eri valimistel on lubanud just sedasama – kiiret, turvalist ja taskukohast transporti?

Aeg on hinnata ka seda head, mida autod ja head teed ühiskonnale toovad. Iseseisvus ja paindlikkus, meie päev mahutab rohkem kontakte ja tegemisi. Linnades on kindlasti ruumi autostumise vähendamisele, kuid seda ei tohi teha autoomanikke sajas surmapatus süüdistades.

Manuela Pihlap

Põhja-Tallinna linnaosa vanem (Keskerakond)

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
8 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Taas
7 kuud tagasi

üks tasuta poliitkorrektne blaa-blaa.

En.
7 kuud tagasi

Automaks on mu teada põhiseadusvastane kuna diskrimineerib inimesi varandusliku seisundi järgi. Oletame, et mõni hoiab õues/kuuris koguni mitut autot (+ tsiklit). Oletame, et mõnda neist pole aastaid käivitatudki. Küsin: mis see valitsejate asi on, mitut sõidukit keegi omab ja erapinnal hoiab? Kuidas üks harva kasutatav asi neid häirib? Saan aru, et õhksoojuspumbad, muruniidukid ja koerad võivad teha tüütut, valju või ehmatavat häält. Mobiiltelefonide levik (4G, 5G, 6G jne.) põhjustab erinevat kiirgust. Aga just auto OMAMINE – isegi mitte kasutamine – tahetakse teha põhimõtteliselt karistatavaks. Kusjuures minagi ei kasuta autot igapäevaselt kuigi oman rohkem kui üht. Sõidan Haapsalu ja Uuemõisa piires… Loe rohkem »

Madis
7 kuud tagasi

Kas mingi kirjandite kirjutamise võistlus on käimas? Jumalast mõttetu loba.

meie
7 kuud tagasi

oleme kindlates kätes, meie rahandus tehakse korda, tuleb individuaalne lähenemine, igale inimesele vastavalt vajadustele ja igalt inimeselt vastavalt riigi vajadustele

Nimi kohustuslik
7 kuud tagasi

Uuest aastast hakkavad bussipiletid ka palju rohkem maksma ja bussid ei käi kahjuks maal igale poole kust inimestel tööle ja lastel kooli-lasteaeda minna vaja on. Kui auto tehakse luksuskaubaks, mida maainimene pidada ei jõua, siis kuidas edasi?

seeeest
7 kuud tagasi

hakkab haapsalu rohuküla rong igale poole käima

Tubli!
7 kuud tagasi

Väga õige jutt pr. Pihlap! Tegemist on järgmise maaelu väljasuretamise katsega. Need automaksu seaduse väljamõtlejad peaks kõige suurema lumetormiga pisikese elektriautoga maale kuhugi lagedate põldude vahelisele teele saatma. Las siis ukerdavad seal ja ootavad kas mõni nelikveoline diiselauto neid päästma tuleb!!!

Tige kala
7 kuud tagasi

Sel valitsusel puudub mandaat automaksu kehtestamiseks . 80 000 allkirja on selleks piisav