Haapsalu on taaskord juurde saanud ühe paikkondliku ilukirjandusteose. Seekord lasteraamatu.
Nii paigad kui ka tegelased on päriselt olemas, võib jalutada tänavat pidi autori kodust mööda ja kiigata üle aia Luna mängumaale. Tiiu Randmann-Mihkla ei tee saladust ka sellest, et ta ise on Mammu ja Luna tema lapselaps, kes suviti vanaema juures elab.
Kas Võru või Kuressaare laps jääb lugedes millestki ilma, kuna tal puudub n-ö silmside võimalus sündmuskohaga? Kindlasti mitte. Võibolla ainult need kriipsukujud nagu Kivikuningas, Meeri Poppins, Ämblikmees jt vajaksid oma silmaga kaemist. Pildil on nad kostüümi ja kingadega tennispallipead. Raske on neid n-ö maastikul ette kujutada. Päriselt on raamat piisavalt üldistusjõuline, et olla üle paikkondlikkuse piiridest ja lihtsalt ühe vanaema jutuveeretamisest teemal „minu armas, vaimukas ja huvitav lapselaps ning tema mängud“.
