Silt: Tiiu Randmann-Mihkla
1
Haapsalus hakkas õitsema luuderohi
[caption id="attachment_434815" align="alignnone" width="1920"] Õitsev luuderohi. Foto Tiiu Randmann-Mihkla[/caption]
Haapsallase Tiiu Randmann-Mihkla aias puhkes esmaspäeval õide seal paarkümmend aastat kasvanud luuderohi.
„Astud hommikul uksest välja aeda ja kuuled, et täna on see päev,” ütles Randmann-Mihkla. Vana vahtra ümber keerdunud luuderohu õite peal sumises tuhandeid kimalasi.
Vanast Haapsalu majast sünnib lasteraamat
[caption id="attachment_434555" align="alignnone" width="1920"] Iidvanast nõelapadjast sai Tiiu Randmann-Mihkla uue raamatu üks peategelasi. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Haapsallane Tiiu Randmann-Mihkla annab välja lasteraamatu, mis viib põnnid rännakule saja-aastase maja salakambritesse.
Randmann-Mihkla oli teisipäeval köögilaua peale sättinud sajandivanuse lauamängu, jõuluehte, nõelapadja ja pudelikorgi. „See on härra Kõvakübar, kes on tohutult sisse võetud Nõela-Netist, kes on nõelapadi,“ ütles Randmann-Mihkla kaabuga mehepea kujulisele pudelikorgile osutades. „Ja Nõia-Ellat, kes kunagi oli jõulukaunistus, hoiame igaks juhuks raami sees, sest ta on meie jaoks väga väärtuslik.“
Haapsallane avas lastele võluaia
[gallery ids="429475,429476,429477,429478,429479,429480,429481,429482,429483,429484,429486,429487,429488"]
Kunstnik Tiiu Randmann-Mihkla aias Haapsalus saab koputada kilgiisanda uksele, otsida puuvõrast kriipsumehikesi ja rohu seest vihmaussimetroo peatust.
Teine sats lapsi, keda Randmann-Mihkla oma aeda ekskursioonile viis, oli nii elevil, et kõik kargasid trepi pealt püsti ja tormasid kallistama isegi Lääne Elu ajakirjanikku. Kui perenaine oli viimastele tulijatele Martale ja Oskarile tere öelnud, võis retk Lewis Carrolli imedemaad meenutavas pisikeses Suur-Lossi tänava aias alata. Lapsed trepi peal reas nagu linnupojad, juhatas perenaine nad kivikuninga kuningriiki.
Idee aed lastele avada tuli Randmann-Mihklale mullu, kui ta oli välja andmas oma teist lasteraamatut pealkirjaga „Luna lood. Kivikuninga kuningriik“ – tõestisündinud muinasjuttu, nagu autor ise ütleb.
Haapsallasest kunstnik paneb iseenda näitusele
Kunstnik ja kunstiõpetaja Tiiu Randmann-Mihkla korraldab Haapsalu linnagaleriis kuu aega kestva performance’i, kus ta ise eksponaadina kogu aeg kohal viibib.
Aivo Paljasmaa: mis värvid ja lõhnad käivad koos jõuludega?
[caption id="attachment_382911" align="alignnone" width="2000"] Malle-Liisa Raigla foto[/caption]
Mida lähemale jõulud tulevad, seda enam mõistame, kuidas neid oodanud oleme.
Näiteks jaanipäeva paiku me tavaliselt ei igatse nii palju vaikuse ja puhtuse järele kui just jõulude ajal. Jeesuslapse sündi usutakse praegu hoopis rohkem kui palavatel suvekuudel. Mõni võib sellele vastu vaielda, aga ta teeb seda vaikselt.
Hing on avatud ja kõik värvid muutuksid nagu kirkamaks. Igal värvil on küll konkreetne nimi, aga ometi tajub igaüks seda värvi erinevalt. Nii on ka lõhnadega. Ütled näiteks „kuusk“ ja igaühel meist kangastub oma kuuselõhn.
Raamatuarvustus: viieaastane on ikka väga hea olla!
[caption id="attachment_415128" align="alignnone" width="1280"] „Luna lood. Kivikuninga kuningriik”. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu on taaskord juurde saanud ühe paikkondliku ilukirjandusteose. Seekord lasteraamatu.
Nii paigad kui ka tegelased on päriselt olemas, võib jalutada tänavat pidi autori kodust mööda ja kiigata üle aia Luna mängumaale. Tiiu Randmann-Mihkla ei tee saladust ka sellest, et ta ise on Mammu ja Luna tema lapselaps, kes suviti vanaema juures elab.
Kas Võru või Kuressaare laps jääb lugedes millestki ilma, kuna tal puudub n-ö silmside võimalus sündmuskohaga? Kindlasti mitte. Võibolla ainult need kriipsukujud nagu Kivikuningas, Meeri Poppins, Ämblikmees jt vajaksid oma silmaga kaemist. Pildil on nad kostüümi ja kingadega tennispallipead. Raske on neid n-ö maastikul ette kujutada. Päriselt on raamat piisavalt üldistusjõuline, et olla üle paikkondlikkuse piiridest ja lihtsalt ühe vanaema jutuveeretamisest teemal „minu armas, vaimukas ja huvitav lapselaps ning tema mängud“.
Haapsalu vanaema kirjutas lapselapsest raamatu
[caption id="attachment_414193" align="alignnone" width="1280"] „Luna lood. Kivikuninga kuningriik” on Tiiu Randmann-Mihkla esimene lasteraamat. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsallane Tiiu Randmann-Mihkla pani kaante vahele oma viieaastase lapselapse, koduaia ja seal elutsevad putukad-mutukad.
„Luna on päris, kõik teised tegelased on päris, sündmuspaik on päris,“ ütles Randmann-Mihkla verivärske teose kohta. Trükikojast sai autor raamatud kätte nädal tagasi ja teisipäeval ootasid need veel raamatupoodi saatmist. „Uhke tunne on küll, et sai valmis,“ ütles Randmann-Mihkla. Isegi peategelane, Randmann-Mihkla viieaastane lapselaps Luna polnud raamatut veel näinud. „Luna saab postiga kätte. Ootan pingsalt videot. Ma loodan, et vanemad võtavad üles,“ ütles Randmann-Mihkla.
Tiiu Randmann-Mihkla: kunstis on kõik võimalik
[caption id="attachment_411258" align="alignnone" width="1280"] Tiiu Randmann-Mihkla tahab hakata lasteaia- ja klassiõpetajaid koolitama. Foto: Andra Kirna[/caption]
Äsja kunstiõpetaja ameti maha pannud Tiiu Randmann-Mihkla tahab nüüd asuda toetama neid, kes annavad lastele esimesed kunstitunnid – lasteaia- ja klassiõpetajaid.
Randmann-Mihkla peab kogu kunstiõpetuse tuumaks ja mõtteks loovust. „Loovus on ülioluline kõigile, eriti lastele,“ rõhutas ta. „Laps on ju algusest peale loov, ta leiab loovalt mängides lahendusi, areneb ja õpib sedasi,“ lisas ta.
Ometi on Randmann-Mihkla kunstiõpetajana töötades tähele pannud, et mõnikord juhtub, et laps ei ole enam rõõmus looja. „See on asi, mis on mulle aastaid muret teinud,“ tõdes ta.
Kunstiõpetaja andis oma töö üle
[caption id="attachment_352382" align="alignnone" width="1152"] Tiiu Randmann-Mihkla. Kaire Reiljan[/caption]
Teisipäeval tõmbas kunstiõpetaja Tiiu Randmann-Mihkla oma õpetajategevusele Haapsalu kultuurikeskuses joone alla – noorte huvikeskuse kunstiring ja -stuudio jätkavad uute juhendajatega.
Haapsalu kultuurikeskuse direktor Gülnar Murumägi meenutas, et kunstiringiga sama katuse all on töötatud palju aastaid. „Minu meelest tuli noortekeskus siia majja linnapea Kallasvee ajal. Siis oli vist kavatsus siia tuua kogu lastekeskus,“ rääkis ta.
Randmann-Mihkla meenutas, et esimesel aastal toimetaski kunstistuudio kõrval beebikool. „Siis sai selgeks, et päris niimoodi ei mahu. Jäid raamatukogu ja kunstiklass,“ ütles Murumägi.
Kunstiring tegutses mõne aja Randmann-Mihkla juhendamisel ka mujal. „2005. aastal neid ruume remonditi,“ ütles Murumägi.
„Mulle tehtigi siis ettepanek, et ma ehk ei tule peale suurt remonti siia tagasi, vaid jään sinna „vangimajja“ edasi. Ei tahtnud sugugi, sest siin on täiesti ideaalne keskkond pidada kunstiringi. Esiteks suurepärane, soe, valgusküllane ruum, kus on kaks madalat kraanikaussi. Ja mis eriti tähtis – koridoris on võimalus laste töid kohe välja panna,“ rääkis Randmann-Mihkla.