Soodsad energiahinnad, toiduainete hinnatõusu pidurdumine ja tarbijate vähenenud maksevalmidus on pannud inflatsioonile aeglasema käigu. Kui see püsima jääb, võime unistada ka intressitõusude peatumisest.
Elu Eestis on muutunud kalliks
Kuigi Eesti inflatsiooninumbrid on viimastel kuudel jäänud varasemast tagasihoidlikumaks, siis on üldine hinnataseme tõus aina enam hakanud majanduselu rusuma. Viimased tarbijahinnaindeksi-numbrid näitavad, et selle aasta mais oli elu Eestis 11,3% kallim kui samal ajal 2022. aastal. Võrreldes eelevate kuude, eriti muidugi pöörase 2022. aasta suvega, tundub praegune inflatsiooninäit juba isegi tagasihoidlik. Ent tuleb tõdeda – elu Eestis on muutunud kalliks. Vaadates tarbijahindade muutumist kuises võrdluses, võib siiski leida ka positiivset. Nimelt oli mai hinnatõus eelneva kuuga võrreldes ümmargune null. Hinnatõusu pidurdumist on oodatud juba pikemat aega, kuid siiani suurema tulemuseta. Täit kindlust, et olukord selliseks nüüd jääbki, muidugi ei ole. Veel aprillis suurenes hinnatase kuises võrdluses 2%.
Soodne energia ja odavam toit pidurdab inflatsiooni
Lootust, et praegune hinnatõusu pidurdumine kestma jääb, siiski on. Põhjust selleks annavad mitmed tegurid. Kui rääkida tarbijahinnaindeksit enim mõjutavatest komponentidest – energia ja toiduainehinnad – siis on mõlemas vallas olnud positiivseid arenguid. Maagaasi hind Euroopas on langenud tänaseks juba alla 30 euro MWh taseme. Euroopa gaasihoidlad on hooaja tavapärasega võrreldes pilgeni täis ja jõuavad novembriks ilmselt 90% täituvuseni. Kui järgmine talv just väga krõbedalt külm ei tule, elab Euroopa selle kenasti üle. Alla 80 dollari barrelist hinnatasemel on viimastel nädalatel püsinud ka nafta hind, mida eurooplaste jaoks omakorda võimendab euro tugevnemine dollari suhtes.
Eestlaste jaoks on viimasel ajal suureks probleemiks olnud toiduainehindade kiire kallinemine, mis ei lähe kokku toidutoorme hindade alanemisega maailmaturul. Õnneks tõi maikuu siin kaasa olulise muutuse, kus aprilliga võrreldes toit ja mittealkohoolsed joogid isegi protsendikümnendiku võrra odavnesid. Aastases võrdluses maksis toit muidugi endiselt 20% rohkem, kuid järgnevate kuude kõrgem võrdlusbaas on ka seda numbrit kiirelt vähendamas.
Tarbijate taluvuspiir on ületatud
Eesti inflatsiooni on varasemalt tugevalt tagant kütnud majapidamiste üllatavalt kõrge entusiasm tarbida, mis on võimaldanud kaupmeestel pidevalt hindasid kergitada. Nüüd viimaks tundub, et kriitiline piir on ületatud ja tarbijad on asunud jalgadega hääletama. Nimelt on jaekaubanduse müügimahu langus muutunud viimaste kuudel juba kahekohaliseks ning kahanema on hakanud isegi kaupluste käive nominaalhindades. Ehk just seetõttu näib vaibumas olevat ka hinnatõus. Riided ja jalatsid, mis veel näiteks märtsis kallinesid kuises (!) võrdluses 4,5%, maksid mais aprilliga võrreldes ainult 0,5% enam. Majapidamiskaupade puhul piirdus kuine hinnatõus isegi 0,1%ga.
Seis on paranenud ka teenuste poolel. Ehk kõige üllatavam oli maikuise inflatsioonistatistika puhul vaba aja veetmise odavnemine. Need teenused oli aprilliga võrreldes maikuus isegi 0,7% soodsamad. Kui kaubanduses on nõudlus selgelt vähenemas, siis oluliselt suurem on olnud inimeste tung restoranidesse, baaridesse ja reisima. Seetõttu jätkus mais toitlustus- ja majutusasutustes veel ka kiire hinnatõus, mis kuises võrdluses oli 1,4% ja aastases 12%. Ettevaates võiks siiski ka selles valdkonnas oodata teatavat rahunemist, mis nõudlust ja edasist hinnatõusu piirama hakkab.
Hinnakasv pidurdub ka Euroopas
Hinnatõusu aeglustumisele loodetakse täna ka Euroopas. Euroala maikuune inflatsioon piirdus mais 6,1%ga. Viimati oli inflatsioon sellest madalam pea poolteist aastat tagasi 2022. aasta veebruaris. Euroala madalama inflatsiooni taustaks oli asjaolu, et mitmes suures riigis jäi mai hinnakasv analüütikute ootustele alla. Nii mõõdeti näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal viimase aasta kõige madalam inflatsioon, vastavalt 6,3% ja 6,0%. Veel aprillis tõusid tarbijahinnad Saksamaal 7,6% ja Prantsusmaal 6,9%. Teisalt kujunes näiteks teenusmajandusest väga sõltuvas Itaalias inflatsioon oodatust isegi kõrgemaks, ületades endiselt 8%. Sarnaselt Eestile on ka mujal Euroopas inflatsiooni pidurdamas soodsamad energiahinnad ja toiduainete hinnatõusu aeglustumine. Samas annab majanduses aina enam tunda ka intressimäärade tõus, mis just kõrgema võlakoormusega majapidamistega riikides on selgelt vähendamas selle raha hulka, mida tarbijad saavad kulutada.
Aeglasem inflatsioon lubab keskpangal varsti hinge tõmmata
Euroala inflatsiooni pidurdumine on tekitamas nüüd ka lootust, et peagi jõuab lõpule Euroopa keskpanga intressitõusude tsükkel. Euroopa keskpanga nõukogu koguneb järgmise nädala neljapäeval, et oma edasistest plaanidest teada anda. Praeguse seisuga ei ole küll kahtlust, et sel korral järjekordne intressitõus meid ees ootab. Tõsi, sarnaselt eelmisele korrale küll vaid 0,25% mahus. Nii SEB kui turgude ennustus on täna, et intresse tõstetakse peale seda veel korra juulis, kuid sealtmaalt kehtima hakkav 3,75% hoiuseintressimäär ongi tipmine määr, mis mõneks ajaks kehtima jääb. Kui sellega tõepoolest inflatsioon kontrolli alla saadakse, siis võiks kunagi hoopis oodata, et majanduse taaskäivitamiseks laenamise hinda pisut allapoole tuuakse.
Võrreldakse võrreldamatut, kui aprilliga võrdluses näiteks 0,4%, siis 2 aasta võrdluses 100% ehk hinnatasemed on siiamaani ikka äärmiselt kõrged. Teiseks ärme unustame ära taustsüsteemi ehk Euroopa Liitu, teised liikmesriigid tekitavad administratiiv-poliitiliste vahenditega (energiatoetused, toiduainete käibemaksu alandamine jms) pakkumist turul juurde, et tekiks eelarve defitsiiti vähendav majanduskasv, siis Eesti riik koos ametnikega peidavad pea liiva alla, oskamata ennast võrrelda konkurentriikidega ( Soome, Rootsi, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola jt) ning tehes mitte midagi majanduskasvu saavutamiseks. Rumal raamatupidaja mõtlemisviis on mõtekas eraisiku vaates, riigi vaates on see rumal, kui lähtuda reaalsusest ja taustsüsteemist – piltlikult on raha riigi jaoks ka nn kõrgete intresside… Loe rohkem »