Turbatootmine võib laieneda

* Hinnang: Niibi turbakaevanduse laienemine tooks kaasa vähe keskkonnakahju, kuid küllalt majanduskasu

Niibi turbakaevanduse laiendamisel piirkonna põhjavee kvaliteedile mõju ei ole, selgus koostatud keskkonnamõju hindamisest.

Lääne Elu kirjutas aasta tagasi, et Tootsi Turvas palub keskkonnaametilt luba laiendada Oru vallas Niibi rabas turbakaevandamise ala 174 hektari võrra, sest praegu kasutatav 99hektarine rabapind hakkab ammenduma. Kogu turbamaardla on seal 930 ha.

Ümbruskonna elanikele tegi aga muret joogivee kvaliteet, veetaseme alanemine kaevudes ja pidev raskes]idukite voorimine ümbruskonna teedel, mis tõstab õhku tolmupilvi.

Oru vallavanema Arno Kelniku sõnul on eriti hädas paar–kolm Salajõe küla peret, kes kurdavad, et ei saa pesu puhtaks pesta ega suuda filtrid vett ära puhastada. Just suvel, turbakaevandamise hooajal.

Keskkonnaameti algatatud ja inseneribüroo Steiger elluviidud keskkonnamõju hindamisel selgus, et turbakaevandamine Niibis ei avalda põhjaveele mõju.

„Kohalike elanike kaevuvee kvaliteedi kujunemisel mängib olulist rolli kohalik geoloogia, kus karstilõhede kaudu jõuab kaevudesse jõeveega kaasakantav sete,” selgitas uuringu koostaja Aadu Niidas.

Niibi pinnavees on suur heljumi, orgaanilise aine ja lämmastiku sisaldus ning vesi on pruunikas. Jõevett mõjutab küll rabakuivendamise vee jõkke juhtimine, aga ka kohalik põllumajandus ja muu maakasutus ning vesi on samasugune nagu teistes sellistes tingimustes voolavates jõgedes.

Seega pole alust eeldada, et just turba kaevandamisest loobumine pinna– ja põhjavee kvaliteeti Niibi ümbruskonnas otsustavalt muudaks.

„Mine tea, võib–olla tõesti ei ole vee kvaliteet kaevandamisest halb. Aga see pole ka normaalne, kui inimene peab kord päevas veefiltrit vahetama,” nentis Kelnik.

Niidase sõnul peaks kaevuvee kvaliteeti parandama settetiikide korrapärane puhastamine ja Riguldi jõe kasutamine kuivendusvee äravooluks senise Salajõe asemel.

Tootsi Turba ressursijuhi Tiit Saarmetsa sõnul on kuivendusvee juhtimine Riguldisse täiesti reaalne plaan ja otstarbekas ka majanduslikus mõttes.

Transpordikoormus kohalikel teedel Tiit Saarmetsa sõnul hoopis suureneb kui ettevõte laiendamiseks luba ei saa, sest siis hakataks toorainet Niibi tehasesse kaugemalt sisse vedama.

Turba kaevandamisel tekkiva müra ja tolmu tase ei ületa Niibis lubatud norme. Lähimad majapidamised asuvad umbes 430 meetri kaugusel ning on tootmisalast metsaga eraldatud.

Loomastikule Niibi laienemine mõju ei avalda. Taotletava turbatootmisala lähiümbruses ei asu Natura 2000 alasid ning ala ei lõiku rohevõrgustikuga.

Raba kuivendamine mõjutab veidi taimekooslust — niiskuslembesed liigid võivad kaduda ja puude kasv intensiivistuda. Kuivenduse mõjuraadius on 150 meetrit.

Raba kuivendamise tõttu kaoksid Kasetuka ja Kitsejärve järved, nende veetase lihtsalt ei säiliks.

Järvede säilitamiseks tuleks Niidase sõnul jätta järvede ümber väga lai kaitsevöönd, mis ei oleks ei ilus ega mõistlik, sest suur hulk turvast jääks kaevandamata.

„Ala hilisema korrastamise käigus on võimalik taastada sarnane maastikuilme uute tehisjärvede rajamisega,” lisatakse hinnangus.

Saarmetsa sõnul ei olegi tegemist registreeritud järvede, vaid rabaveega täidetud madalkohtadega. „Mina ei oleks nii kategooriline. Näiteks Harjumaal Peningis on meil tootmisala 30 meetrit järvest ja veetase on 1960ndatest säilinud,” ütles Tiit Saarmets.

Minimaalse keskkonnakahju korvab hinnangu kohaselt Tootsi Turba tegevusest tulev majanduslik kasu Eestile, sh Oru vallale.

Turvas on põlevkivi järel teine oluline energiaressurss Eestis ja vajalik tooraine aiandusturul. Tootsi Turvas annab Niibis tehases tööd paarikümnele inimesele. Saarmetsa sõnul suureneb laiendusega veidi ka tootmismaht ja tööhõive.

Arno Kelniku sõnul on tehase töötajaist vaid paar tükki kohalikud inimesed. Olulisem on valla jaoks saadav maavara kaevandamistasu. Tänavu saadud 15 000 eurot on Kelniku sõnul marginaalne summa, kuid tootmismahu suurenemisega suureneks ka tasu.

Samuti tõstab keskkonnaministeerium Oru vallale makstavat turba kaevandamistasu 20 protsenti, alates tuleva aasta aprillist.

Novembri lõpus läheb keskkonnamõju hinnang avalikule arutlusele. Keskkonnaamet kaalub läbi kõik küsimused, seisukohad, vastuväited ja siis otsustab kas anda Tootsi Turbale laienemiseks luba.