Pensioniks kogumine on maraton, mitte sprint. Ometigi ei pruugi paljud meist olla hingelt pikamaajooksjad ning pensionile mõtlemine võib tunduda tüütu või koguni keeruline. See ei pea tingimata nii olema. Esimene samm võib olla kõige raskem, kuid suureks abiks saavad olla hea ettevalmistus ja mõned lihtsad põhitõed.
- Pension pole ainult pensionäridele
Enam pole põhjust arvata, et pensionist peaksid huvituma ainult need, kellel pensioniiga kohe käes. Ühiskonnas räägime küll „pensionisüsteemist”, kuid tegelikult on teemaks ju meie igaühe hakkamasaamine tulevikus. Kasulik on ka proovida oma tulevikku kujutleda. Mida me üldse mõtleme pensionile jäämise all? Kas see on koju jäämine ja mitte midagi tegemine või soov küll töötada, aga vähemal määral ja nii, et tegeleda saaks ainult oma n-ö lemmikprojektidega?
Seejärel on oluline mõelda, millised on meie sissetulekud siis, kui me enam sama palju töötada ei soovi või ei jaksa. Kui palju oleks meil raha vaja? Selleks tulevikuks valmistumise üks rusikareegel on: mida varem kogumist alustada, seda parem. Kui sa pole veel alustanud, alusta kohe, ära lükka tegutsemist edasi „mugavamale” ajale. Parim aeg on ikka praegu ja mida nooremalt alustada, seda parema tulemuse saavutada, sest pikem kogumis – või investeerimisperiood on tähendanud ajalooliselt ka suuremat võitu
- Sa hoolitsed oma tuleviku-mina eest.
2022. aasta lõpus tegi riik põhjaliku uuringu, millest selgus, et I ja II sambas kogumisest ei piisa kaugeltki, et tagada hakkamasaamine vanaduses. Oludes, kus II ja III sammas on mõlemad vabatahtlikud, on tegelikult pensioniks säästmine üha rohkem igaühe enda vastutus. Kui kasutada ka edaspidi II ja III samba võimalusi maksimaalselt – sealjuures 20% tulumaksutagastust III samba sissemaksetelt – siis on sinu tuleviku-mina võimalused juba tunduvalt paremad. Kui panna 15% oma palgast regulaarselt III sambasse, siis oleks pensioni ajal tagatud umbes 30% palgast. Praegu kogub vaid iga viies eestlane III sambasse, aga kokku vaid nii vähe, et tagatud oleks vaid 6% palgast, näitas uuring.
- Sinu pensionivara on sinu oma.
I sambast tulev pensioniosa sõltub paljuski sellest, kui palju on Eestis tööealisi ja töötavaid inimesi. Arvestades, et töötajate arv väheneb, väheneb ka I sambast saadav pension. Samal ajal on nii II kui ka III pensionisammas vabatahtlikud ning nendesse kogutav vara ongi koguja enda oma, mida saab ka edasi pärandada ning vajadusel ka enne pensioniiga kasutusele võtta. Viimast on küll soovitav pigem vältida ja kasutada neid võimalusi viimase õlekõrrena.
- Iga euro loeb.
Kogumisel ja investeerimisel on edu võtmeks järjekindlus. Kasu on ka väikestest summadest , kui teha seda regulaarselt – ka alustuseks üks euro on parem kui mitte midagi. Lisaks hakkab meie kasuks töötama ka liitintress. Kuna pensioniks kogumine on maraton, siis pikas perspektiivis on väga tõenäoline seegi, et loomulikud majanduse tõusu ja languse tsüklid kokkuvõttes hoopiski tugevdavad investeeringut, mitte ei kahjusta seda. Seetõttu ei peaks ka languse ajal meelekindlust kaotama. II sambas on regulaarsed maksed juba süsteemi sisse kirjutatud aga ka muude investeeringute, näiteks III samba puhul on kasulik teha sissemakseid püsikorraldusega.
- Tegele vaid sellega, mis tõeliselt oluline.
Ehkki investeerimine on populaarsem kui kunagi varem, ei pruugi mõte üksikute aktsiate ostmisest-müümisest olla igaühe jaoks põnev. Sellest pole midagi, sest investeerimise võimalused on laiemad ja ka lihtsamini kättesaadavad kui kunagi varem. Erinevad fondid annavad võimaluse hajutada riske, või soodsate tasudega indeksfondid, mis annavad rahale, veelgi paremad võimalused kasvada. Üha rohkem lahendusi on ka automaatsed ja sinu vajadustega arvestavad – nii näiteks muudavad pensioni elutsüklifondid riskitaset täpselt õiges sammul pensionikoguja vanuse edenemisega. Kui muuta tulevikuks kogumine võimalikult automaatseks – seada sisse püsikorraldused III sambasse, investeerimiskontole, Rahakogujasse vms – siis koguneb korralik summa pea märkamatult ja häirimatult. Aeg-ajalt tasub oma kogumispõhimõtted ka üle vaadata, et saavutaksid just selle, mis sulle tõeliselt oluline.
Kaire Peik
Swedbanki säästmise ja investeerimise valdkonnajuht
ära toida panga kelme, teine ära hoia raha pangas, see mis nn. kogub sööb pank oma alluvatega ära ja nii võib neid numbreid lõputult kirjutada, pank on spekulant, kes elab sinu raha arvel