Mihkel Nestor: Eesti majandus elab madalseisu üle

SEB värske majandusprognoos ennustab Eesti majandusele 2023. aastaks tillukest kasvu. Ennekõike väljendab see optimismi meie majanduse vundamendi tugevuse osas.

Lõppenud nädalal uuendas SEB grupp oma majandusprognoosi. Ehkki pilved majanduse kohal näivad aina tumedamad, siis Eesti 2023. aasta SKP-ennustus kuigi palju ei muutunud. Kui varem ootasime järgmiseks aastaks marginaalset 0,5protsendilist majanduskasvu, siis nüüd veel grammi võrra vähem – 0,3 protsenti. Pea olematu kasv, kuid tundub seegi liialt optimistlik – majanduses on ju kõik halvasti!?

Tõepoolest, tänases keskkonnas tuleb ka 0,3protsendilist kasvu pidada pigem optimistlikuks stsenaariumiks. Seda eriti kontekstis, kus meie peamistele kaubanduspartneritele Soomele ja Rootsile ennustatakse (küll samuti tillukest) majanduslangust. Liigub ju Eesti majandus reeglina heas kooskõlas naabrite omaga ja kui läheb kehvasti neil, peaks sama ootama ka meid. Õnneks mõjutavad Eesti majandust ka teised tegurid.

Mis puudutab Eesti eksportijate väljavaadet Põhjalas, on olukord hapu juba praegu. Viimane väliskaubandusstatistika septembri kohta näitas eurodes mõõdetuna küll 14protsendilist kasvu, ent seda olukorras, kus ekspordi hinnaindeks kasvas 23 protsenti. Püsihindades ehk mahu järgi mõõdetuna tähendab see järelikult kaubaekspordi olulist kukkumist.

Ekspordi kahanemise peamine põhjus on madalseis Põhjamaade kinnisvaraturgudel. Kuni intressimäärad olid nullilähedased, tundus raha paigutamine kinnisvara alla vägagi ihaldusväärne. Tulu oli võimalik teenida kinnisvara väljaüürimiselt, ent peamine lootus oli pandud selle väärtuse kasvule. Siiani see panus end ka õigustas. Kui kõrvutada Rootsi elukondliku kinnisvara hindu tänavu märtsis kahe aasta taguse ajaga, siis oli selle väärtus kasvanud pea 25 protsenti. Nüüdseks on tuuled pöördunud. Märtsis saavutatud tipptasemega võrreldes olid eluasemehinnad septembriks kukkunud Rootsis 11 protsenti ja pealinnas Stockholmis pisut enamgi. Selle tulemusel on ostjad muutunud pehmelt öeldes äraootavaks ning lükanud koduostu edasi, mis hinnalangust ainult võimendab. Taoline olukord on pausile pannud ka kinnisvaraarenduse. Uute ehituslubade arv elukondliku kinnisvara rajamiseks oli juba teises kvartalis 22 protsenti aastatagusest madalam. Eriti keeruliseks muudab väljavaate see, et kinnisvaraturg on tuure maha tõmmanud mitte ainuüksi Rootsis, vaid ka Soomes ja Norras. Selline väljavaade on väga nukker mitmete Eesti eksportivate ettevõtete jaoks, sest näiteks mööbli ja valmismajade puhul moodustasid need kolm riiki veel mullu enam kui poole kogu ekspordimahust.

Ent kuidas saab siis majandus ikkagi kasvada? Selle põhjuseks on ennekõike Eesti majanduse enda tugevus. Need, kes otsivad täna toimuvast paralleele eelmise suure majanduskriisiga, peavad rängalt pettuma – neid sisuliselt ei leidu. Omaaegsest võõra laenuraha abil toimunud ületarbimisrallist ei ole mingit märki. Kui 2008. aasta tipphetkel ületas Eesti residentide laenuportfell nende pangahoiuseid 80 protsendi võrra, siis praegu on meil raha kontodel oluliselt rohkem, kui on välja antud laene. Kellele nii vanad võrdlused ei sobi, siis on viimased kaks aastat toonud kaasa täiendava jõulise hoiuste kasvu, mis jätab meile eesseisva keerulise ajaga toime tulemiseks korraliku puhvri.

Lisaks säästudele kasvavad endiselt kiiresti ka palgad. Maksu- ja tolliameti andmetel oli keskmine töötasu septembris 12,3 protsenti suurem kui mullu. Nii uskumatu, kui see ka ei tundu, suurenes veel vähemalt septembris ka hõive, mistõttu oli kogu palgafondi kasv üle 14 protsendi. Tõsi, viimased nädalad on toonud teateid koondamistest, kuid kindlasti ei saa öelda, et see oleks laiapõhjaline. Hetkel tunnetab nõudluse ja seega tööjõuvajaduse langust ennekõike ikkagi tööstus, eriti just ettevõtted, kelle äri hõlmab Põhjamaade ehitusturgu. Viimase konjunktuuriuuringu põhjal oli tööstus ka ainus sektor, kus ollakse tulevase tööjõuvajaduse osas selgelt pessimistlikud. Ehituse ja jaekaubanduse tööjõuvajaduse indeksid on küll negatiivsed, ent väikeses ulatuses. See-eest on teenindussektoris endiselt palju rohkem neid ettevõtteid, kes soovivad värvata, kui neid, kes plaanivad töötajate arvu vähendada.

Teeninduse jätkuv tööjõuvajadus selgitab ka seda, miks Eesti majandus lühikese kriisi üle elab – raha on palju, tööd teha soovijad töötavad ja on ilma sissetuleku kaotuseta, keegi ei hakka oma tarbimist oluliselt vähendama.

Loomulikult on praeguse „optimistliku“ 0,3 protsendi realiseerumine ebakindel ja riskistsenaariumid palju hullemad. Praegune prognoos on asetatud lootusele, et meie kaubanduspartnerite majanduslangus ei kesta liialt kaua ja ei ole liiga sügav. Sisetarbimise toel suudame me üle elada vaid lühikese perioodi. Kindlasti on riskiks ka praeguste koondamiste laienemine tööstussektoris. Mullu oli selles sektoris hõivatud 18% Eesti töötajatest ja suuremahuline koondamine ja sissetuleku kaotus kanduks sealt edasi teistesse sektoritesse. Teisalt on paljude euroala riikide võimekus langusega toime tulla oluliselt piiratum kui meil. Seega jääme lootma, et teistel hakkab valus enne meid ja rahakotirauad lastakse keskpanga poolt jälle valla. Iseasi, kui kaugele see meid siis järgmisest kriisist viib.