Läbi aegade Valge Daami näidendis osalenud Gustav Reinop meenutab kuulsa kummituse esimese lavastuse algusaegu ja hindab tänavust.
Mõeldes eelnevale 11 versioonile, tundub mullegi armsana see kõige esimene – 1979. aastal Haapsalu 700. juubeliks valminud pompöösne versioon, kus kõik oli nii ilus ja lihtne. 11 aastat sai Brümmeli sinise Avia bussi kõlaritest maki pealt tulnud teksti ja näitlejatele tööd…
Jah – publik tuli ja lausa järjest. Ühel aastal oli lausa pealt 11 000 (loe ja häälda: üle üheteistkümne tuhande pea) ühteainsamat etendust ühekorraga vaatamas ja autod voorisid Tallinna maanteel hommikuni.
Tänavune hää mängutükk tundus lavatagusena juba alguses kobe.
Etendus üllatas suurima lavaga, mida iial nähtud. Publik ootas jällegi midagi hirmsuurt, ja parim tänavune kirss oli minu hinnangul kaks hobujõududega hobust.
Aga – lavastaja Erki Aule on toonud siiski värskuse! Ei saa ju 30 aastat nüüdseks juba vanadele peerudele seda ilusat ja nostalgilist versiooni mängida – sest ka noor tahaks harimist ja midagi Valgest Daamist teada. Olgu selleks kas või räppivad mungad (kommentaaridest kujunenud), külla tulnud poolnapakas piiskop või napakas lavastaja Tarvo Kralli esituses.
Meeliülendava rolli tegi Meeli Piirikivi (proua Kont), proovis ka Pulk, kes kandis oma osa väga hästi välja. Peaosalised mõjusid veenvalt nagu alati. Anti Rannus ja Teele Jurtom lisavad asjasse romantikat.
Kommentaarides on kritiseeritud Tarvo Kralli halba diktsiooni – aga ta mängis ju lavastajat!
Lugenud nüüdseks ka ühe IP-aadressi alt postitatud erinevaid kommentaare, arvan: ei saa olla kõigile ühtviisi hää.
Kes tahab nähtud tükki kriitilise pilguga kommenteerida ja 659 korda sama IP-aadressi alt erinevate nimedega kommenteerida – olete teretulnud miinuseid laduma!
Gustav Reinop
Kas Gusti oli see, kes meite lehemagnaatidele kõva raha eest muinasjutte jutustas?
Jaah,Gustav Reinopi reportaažid olid vanasti väga kuulsad ja meie meedia haaras neid lennult, eriti neid,mis tulid otse Afganistanist