Käisin veel mai algul igal hommikul ja õhtul kasvuhoone vahet oma väikestele kapsataimedele kaasa elamas. Et meie kandis siin jagus maikuuni peaaegu igal ööl külma mitme miinuskraadi jagu ja mu kasvuhoone ei ole köetav, siis igaks juhuks tuli mul ööseks oma taimekastid seal kinni katta.
Võibolla kapsakasvatamine ongi mu jaoks nii meeliköitev sellepärast, et see pole eriti lihtne. Ausalt, tomatite ja paprikatega on palju lihtsam. Kapsal on hukkaminemise võimalusi oluliselt rohkem ja võimalike vigade nimekiri pikk.
Juba aprilli keskpaiku seemet toas karpi külvates tuleb arvestada, et toatemperatuuri vajavad nad ainult idanemise ajaks. Juba kahe idulehe faasis tuleks seemikud laiemale pikeerida ning otsekohe viia märksa jahedamasse ruumi, 6–12 päevase kraadi juurde. Nii nad mul lähevadki pärast pikeerimist otse kasvuhoonesse, sest soe toatemperatuur kasvamise ajal oleks neile palju-palju halvem kui järsk temperatuurimuutus, mida nad taluvad päris kergelt ja millest saavad üle paari päevaga. Samuti on kapsale ülioluline korralik valgus, mis toas ükskõik kui päikselisel aknalaual siiski pole piisav.
