Rahandusminister Martin Helme sõnul valmistab riik koroonaviiruse mõjude vähendamiseks ette 1,5-2 miljardi eurot maksvat paketti.
„Meie analüütikud hindasid nii mõõdukat kui raskemat riskistsenaariumi ja hindasid, mida see tähendab majanduskasvule ning maksulaekumistele. Mõõduka riski puhul Eesti majandus sellel aastal ei kasva. Raskema stsenaariumi puhul on võrreldes senise prognoosiga majanduslangus kuni 5 protsendipunkti ehk 2 protsendise reaalkasvu asemel tuleb 3 protsendine miinus. Valitsuse selge eesmärk on omapoolsete meetmetega tagada, et negatiivne stsenaarium ei realiseeruks. Selleks, et suuremaid kahjusid majandusele vähendada ja kiirendada kriisist välja tulemist, oleme valmis majandust eelarvest täiendavalt stimuleerima,“ ütles Helme koroonaviiruse mõju analüüsimiseks kokku kutsutud töögrupi reedesel kohtumisel. „Näiteks kaalume siin nii püsivaid kui ajutisi maksulangetusi, riikliku krediidigarantiid ja töötuskindlustuse tingimuste leevendamist.“
„Peame arvestama nii lisanduvate kuludega, mis on tingitud haigusega võitlemisest kui maksulaekumiste vähenemisega. Lisaks soovime teha mitmeid maksusoodustusi, mis aitavad inimesi ja ettevõtteid raskest ajast üle. Kogu meetmepaketi maksumus on kokku 1,5-2 miljardit eurot ja meil on välja töötamisel meetmed nii lühikeses kui keskpikas perspektiivis,“ lisas rahandusminister. „Kiire töö nende kasutusele võtmise nimel käib.“
Järgmise nädala alguses töötatakse komisjoni jaoks välja konkreetsed meetmed ja lahendusettepanekud koos nende võimaliku maksumuse ning rakendamiseks vajalike protseduuridega.
Sotsiaalministeeriumi haldusalas töötakse välja tööturu ja haigekassa meetmete pakett, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas ennekõike Kredexiga seotud meetmete pakett ettevõtetele ning rahandusministeerium tegeleb maksude alandamise, ajatamise temaatika ning eelarveliste vahendite arvutamisega.
Töögruppi kuuluvad lisaks rahandusministrile majandus- ja taristuminister Taavi Aas, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu, sotsiaalminister Tanel Kiik, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, lisaks eksperdid rahandusministeeriumist, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, sotsiaalministeeriumist, Kredexist, Töötukassast, Riigikantseleist ja Eesti Pangast.
Vähemalt osa sellest rahast oleks mõistlik sisse nõuda otsestelt süüdlastelt.
Hanno Pevkur, Madis Kallas vallavanem, Hannes Sepp Saarema võrkpallimeeskonna juht.
Haapsalu on valmis toetama ja nälgima!
Iroonia? Aga muidu tead täpselt kuhu su maksud lähevad jah? Muudkui määrad, et mida teha ja mida mitte su sentidega?
Kui maksaks sente oleks vait. Sissetulek üle keskmise.