Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilased rändasid ajas sada aastat tagasi ja mängisid läbi Tartu rahu allkirjastamise.
LÜGi ajalooõpetajate Kalle Lõuna ja Karl Heina juhendamisel teevad ajarännku läbi kõik klassid, kellel sellel õppeperioodil on tunniplaanis ajalugu. Täna hommikul oli kord 12LR klassi käes.
Juba varem olid õpilased jagatud kolme gruppi: Eesti ja Vene delegatsiooni liikmed ning Haapsalu linnarahvas. Kui mõlema riigi delegatsiooni liikmed on nimeliselt teada nagu ka nende elulugu, siis linnarahva kehastajad pidid omale tegelaskuju välja mõtlema. Nii oli Tartu rahu üle arutlemas õpilasi, õpetajaid, meremees, poepidaja, talumees ja teisi.
Enne kui saali lepingut allkirjastama mindi, arutlesid grupid klassis selle üle, miks nende meelest Tartu rahu vaja on, mida sellelt oodatakse ja kust peaks kulgema Nõukogude Venemaa ja Eesti vaheline piir.
Mõttetöö tehtud, suunduti aulasse, kus igaüks oma tegelaskuju tutvustas ning iga grupp oma ootusi rahule esitles.
Kuigi Vabadussõja rinne Haapsaluni ei jõudnud, mõjutas sõda linnarahva elu ikka: valitses kaupade puudus ning paljud mehed olid rindel. Nii kõlaski linnarahva üks rahusoovidest: „Tahame tagasi oma noori mehi, kes võitlema läksid.” Samuti loodeti, et rahu sõlmimine tooks parema elu ja rikkalikuma toidulaua ning et sõjavangid koju pääseksid.
Piiriküsimustes oli linnarahvas aga väga ambitsioonikas, sooviti, et Eestile kuuluksid kõik need alad, kuhu rindejoon selleks hetkeks välja oli jõudnud ja lisaks ka Petrogradi linn.
Eesti delegatsioon, mida Poska haigestumise tõttu juhtis esmaspäeval kindral Jaan Soots, ja Vene delegatsioon esitasid oma nõudmisi korda mööda nagu läbirääkimistel kombeks. Venelased tahtsid esiotsa endale Eestist palju suuremaid territooriume, kui lõpuks kokku lepitit, ja ka Tartu linna. Samas olid nad igaks juhuks, kartes, et Eesti nende nõudmistega päri pole, paika pannud ka teise võimaliku piirijoone.
Muude Eesti poole esitanud nõudmistega oli Vene delegatsioon suuremas osas nõus: „Te olete päris mõistlikud, aga tolle te ei saa,” oli venelaste seisukoht.
Tingimustes kokku lepitud, jõudis kätte lepingu allkirjastamise pidulik hetk ja seejärel jäädvustati kogu seltskond ühispildile.
Ajarännakut, kui uuenduslikku õppemeetodit kasutatakse mitmetes Eestis koolides. LÜGi õpilased on varem kahel korral ajarännakutel osalenud. Tunamullu rännati ajas 1918. aasta 24. veebruarisse, tänavu kevadel mindi aga ajas 150 aastat tagasi tagasi, mil oli päevakorral esimesele laulupeole minek.
Fotod Arvo Tarmula
