Silt: kalle lõuna

[caption id="attachment_391252" align="alignnone" width="2000"] Kalle Lõuna. Andra Kirna foto[/caption] Tänavu sai Andres Ammase stipendiumi Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Kalle Lõuna – Läänemaa kooliajaloolane, LÜGi muuseumi hoidja ja mälumänguentusiast. Andres Ammase stipendium, mille hiljuti said, on tunnustus Läänemaal tehtud töö eest. Pärit olete hoopis Mulgimaalt. Kuidas käib kodunemine uues kohas? Läänemaastumine. See on väga pikaajaline protsess. Kodukandiga jääb inimlikke suhteid iga päevaga vähemaks, inimesed lihtsalt lahkuvad meie hulgast. Ometi on killuke mu südamest ikkagi seal. Nüüdseks olen Läänemaal juba kaua elanud, õpetanud siin sadu lapsi, töötanud koos põnevate kolleegidega ja järk-järgult sulandudki siia. Ma ei oskagi öelda, mis hetkest ma julgesin enda kohta öelda, et ma olen Haapsalu inimene või läänemaalane. Ega ma tea, võibolla ei saa ma kohaliku jaoks iialgi Haapsalu inimeseks. Kooli ja kooliajaloo koha pealt annab aga see, et ma pole siit pärit, siiski teatud eelise. Ma ei teadnud ju midagi ega saa sellepärast usaldada oma mälu. Pean kõike uurima, küsima, välja selgitama. Ja mul on lihtsam olla objektiivne. Ei ole konkreetse õpetaja tunnis istunud, vaimustunud, igavlenud või tundnud mingit emotsiooni tema suhtes. Ka puuduvad mul eelkäijate eelarvamused. Andres Ammasega olen küll kokku puutunud just kooliajaloo ja mälumänguga tegeledes. Olen koolinoorte ja õpilaste mälumängu maakondlikul tasandil ja koolides korraldanud üle 20 aasta. Andres oli nõus kaasa lööma nii küsimuste tegijana kui ka mängujuhina.

[caption id="attachment_390947" align="alignnone" width="696"] Kalle Lõuna võttis vastu Andres Ammase stipendiumi. Foto Andra Kirna.[/caption] Viienda Andres Ammase stipendiumi sai Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) ajalooõpetaja Kalle Lõuna.

[gallery ids="390933,390934,390935,390936,390937,390938,390939,390940,390941,390942,390943,390944,390945,390946,390947,390948,390949,390950,390951,390952,390953,390954,390955,390956,390957,390958,390959,390960,390961,390962,390963,390964,390965,390966,390967,390968,390969,390970,390971,390972,390973,390974,390975,390976,390977,390978,390979,390980"] Andres Ammase stipendiumite kätteandmine. Fotod Andra Kirna. Andres Ammase 61. sünniaastapäeval andis Eesti rahvuskultuuri fondi juurde loodud Andres Ammase fond Uuemõisa lossi valges saalis kätte tänavused stipendiumid.

[gallery ids="389358,389334,389366,389348,389362,389356,389374,389364,389350,389336,389360,389370,389380,389354,389384,389386,389378,389372,389382,389346,389342,389388,389344,389376,389340,389368,389352"] Fotod: Kaire Reiljan Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) kõnevõistluse võitja Miia Kripsi kõne kõlab vabariigi aastapäeval Haapsalu toomkirikus. Eesti vabariigi aastapäeva eel oli LÜGis traditsiooniline kõnevõistlus, millest tänavu võttis osa rekordiliselt 24 õpilast.

[caption id="attachment_376451" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa ühisgümnaasiumi Otto Tiefi valitsus Põgari-Sassil. Urmas Lauri[/caption] Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) abituriendid tegid neljapäeva hommikul ajarännaku 78 aasta taha, 22. septembrisse 1944, kui Otto Tiefi valitsus pidas Põgari-Sassi palvemajas viimast istungit. Ajarännakus osalejatele tegi ettevõtmise lihtsamaks see, et nad olid just teinud teise maailmasõja kohta kontrolltöö. „Nüüd on selline kinnistav õppetund sinna juurde,” nentis ajalooõpetaja Kalle Lõuna. „Nüüd on see päev, kus Otto Tiefi valitsus põgenes Tallinnast ja jõudis siia Põgari-Sassi palvemajja. Tõsi küll, tema jõudis hilisõhtul, meie tulime hommikul – natuke me seega ajalugu võltsime,” ütles Lõuna.

[gallery ids="373610,373607,373608,373609,373611,373612,373613,373614,373615,373616,373617,373618,373619,373620,373621,373623,373622"] Linnart Mällile pühendatud ettekandekoosolek. Fotod Andra Kirna. Haapsalu restorani Rado terrassil peeti Linnart Mälli kodumajal mälestustahvli avamise järel ettekandekoosolek.

[caption id="attachment_355727" align="alignleft" width="333"] Humanitaarlennu märk.[/caption] Tänavu saavad LÜGi lõpetajad rinda kooli lõpumärgi, millega taastatakse aastakümnetepikkune, kuid vahepeal unustusse jäänud traditsioon. LÜGi ajalooõpetaja Kalle Lõuna sõnul algas lõpumärgi konkurss möödunud aastal. Kokku osales neli autorit seitsme võistlustööga. „Parimaks hindasime Jan-Robin Jaaku töö,“ ütles Lõuna. Tema sõnul on võidutöö märksõnad õhuline ja hõbemustsinine värvikombinatsioon. Võidutöö kavandil on kujutatud kooli sümbolit – sinilindu. Autor on natuke snitti võtnud ka ajaloolisest Haapsalu I keskkooli märgist. Hõbedase keti otsas on koolimaja fassaadilt võetud pilastrite ehk dekoratiivsete poolsammaste kujutis. „Märgil on kiri LÜG 100, sest sel aastal lõpetab sajas lend,“ lisas Lõuna. Sajas lend on tema sõnul ka põhjus, mis paneb mõtlema järjepidevuse olulisusele ja sündmuse meeldejäävaks muutmisele.

[gallery ids="341888,341890,341892,341894,341896,341898,341900,341902,341904,341906,341908,341910,341912,341914,341916,341918,341920,341923,341925,341929,341931,341933,341937,341939,341941,341943,341945"] Malle-Liisa Raigla fotod Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilased taaskehastasid ajarännakul 1991. aasta 20. augusti sündmusi ajalooõpetajate Kalle Lõuna ja Karl Heina stsenaariumi järgi, milles kooli vilistlaspeo lõpetasid pöördelised teated Tallinnast. Lõuna ise oli ajarännakul võtnud koolidirektori rolli – et 1991. aastal oli Haapsalus kaks gümnaasiumi, ütles Lõuna oma nimeks Tiit Huul, segu kahe kooli toonastest direktoritest Tiit Aedmäest ja Andres Huulest. Hein aga kehastus õppealajuhataja Veikko Kõrviks. Vilistlased ehk 10. ja 12. klassi õpilased olid ajarännaku alguseks juba kogunenud kooli aulasse, kus direktor jagas neile laiali väikesed sinimustvalged lipud. „Meil on ikkagi rahvuslikud meeleolud,” ütles Lõuna Huule rollis.

[caption id="attachment_295166" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa põhikoolide geograa aolümpiaad Haapsalus. Malle-Liisa Raigla[/caption] Kuigi Läänemaa koolide õpilased on juba osalenud enam kui kümnel aineolümpiaadil, ei avalikusta sihtasutus Läänemaa olümpiaadide tulemusi, viidates andmekaitseseadusele. Sihtasutus Läänemaa on maakonnavooru olümpiaadide koordinaator ja kõik olümpiaaditulemused saavad esmalt nemad, seejärel jagab sihtasutus tulemusi koolidega. Avalikkusega sihtasutus tulemusi jagada ei saa, viidates andmekaitsele. „Kuskil on riigiisad ja -emad, kes on otsustanud, et tuleb lapsevanemate nõusolekut küsida ja ma ei saa sellest lülist mööda astuda, kuigi väga tahan tulemusi avalikustada,” ütles sihtasutuse hariduse projektijuht Kaja Rüütel. „Eesti riik teeb elu keeruliseks,” lisas ta. Rüütel ütles, et talle on öelnud nii üleriigiliselt olümpiaade koordineeriv Tartu ülikooli teaduskool kui ka haridus- ja teadusministeerium, et olümpiaaditulemuste avalikustamiseks tuleb küsida igalt lapsevanemalt luba. „Mina olen veendunud, et see on avalik üritus ja kui mu laps on sellel osalenud ja saanud hea koha, siis miks ei või ma seda avalikustada – see on ju ainult positiivne, aga seadus ei ole minu teha,” ütles Rüütel.